Kui enamik üldhariduskoolide õpilasi kevadist koolivaheaega nautis, kogunesid teisipäeval, 24. aprillil Siimustisse Kiigemetsa kooli poolsada Valgamaa kutseõppekeskuse lapsehoiu eriala õppurit. Lapsehoidja töö ei ole niisama ninnunännutamine, vaid teadmisi ja oskusi nõudev töö, milleks on vaja terve aasta õppida.
Tihti näib, et laste kasvatamine on valdkond, millest kõigil on oma ainuõige arusaam ja ettekujutus. Lapsehoidja oskused peavad aga vastama riiklikule kutseharidusstandardile ning tema töö peab koostöös lapsevanema või hooldajaga tagama lapse igakülgse arengu.
Samal ajal, kui Valga kutseõppekeskuse lapsehoiu statsionaarõppe õpilased koos oma keskuse tervise valdkonna juhtõpetaja Jane Talvikuga vaatluspraktikal viibisid, oli Kiigemetsa koolis ka teine, jõgevamaalastest õppuriterühm, kelle eest vastutas Kiigemetsa kooli hooldusklassi õpetaja Ulvi Vare. Nemad olid kutseõppekeskuse lapsehoiu töökohapõhise õppe õpilased, kes olid kogunenud järjekordsele loengupäevale.
Kui statsionaarõppe õpilasteks olid noored ja veel kogemusteta õppurid, siis töökohapõhise õppe õpilased olid staažikad praktikud.
Ulvi Vare sõnul oli õppepäeva mõte tutvustada erikoolis õpetamise võimalusi, kus igale õpilasele on vaja läheneda individuaalselt. „Klassid on väikesed, laps saab siin rohkem õpetaja tähelepanu. Kui õpilane ei suuda 45 minutit koolitunnis olla, siis on abiks tugisüsteemid. Koolis on logopeed, psühholoog, füsioterapeut-liikumisõpetaja. Klassis on tagatud tugiisik või lisaks õpetajale abiõpetaja. Eesmärk on võtta ära see taak, et oi-oi-oi, tegemist on erikooliga!“ rääkis Vare.
Õpitoad ja loengud erivajadustega lastest
Vaatluspraktikale saabunuile rääkis kooli direktor Urmas Paju koolist üldiselt, selle hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest. Õppealajuhataja Tuijo Küüts tutvustas õppetöö poolt. „Näitasin klassiruume, õpilaskodu, kasutatavaid õppevahendeid ja ka neid vahendeid, mille ise oleme teinud. Külastasime klasse, kus saab eluks vajalikke oskusi õppida: puutöö-, käsitöö- ja kokandusklasse, tugisüsteemide klasse – kõike, mida pakume.“
Jõgeva rühmale mõeldud loengud toimusid neljas õpitoas, kus tutvustati Kiigemetsa kooli võimalusi erivajadustega laste õpetamisel ja arendamisel. Autistide klassi õpetajad ja kasvatajad näitasid õppevahendeid ja tutvustasid erinevaid õpetamise metoodikaid autistlike ja mõõduka vaimupuudega laste õpetamisel. Õppetööks sobiva meetodi valikul lähtuvad pedagoogid õpilase arengutasemest ja individuaalsusest.
Füsioterapeut Aune Aberut viis läbi Knill meetodi praktilise õppuse kontakti-, kehatunnetus- ja kommunikatsiooniharjutuste tegemiseks. Programmi eesmärk on arendada sotsiaalset suhtlemist ja koostööd. Õpilasele luuakse meeldiv, motiveeritud ja turvaline ümbrus, mis äratab lapse tähelepanu. Kuuldes teatud stimuleerivat tunnusmeloodiat iga kava alguses ja lõpus, õpib õpilane vähehaaval harjuma olukorraga ja ühendama meloodia konkreetse tegevusega.
Huvijuht Merje Talistu andis ülevaate õpilaste vabaajategevustest koolis. Õppurid said ülevaate näiteringi, näputööringi, puutööringi ja muusikaringi tegevusest. Lastele korraldatakse ekskursioone ja spordivõistlusi, kooli juures on loodusõpperada ja trenažööridega spordiväljak. Kooliarhiivi materjalide põhjal oli võimalik jälgida ühe õpilase arengut esimesse klassi astumisest kooli lõpetamiseni.
Kuna loengupäeva teemaks oli erivajadustega lapse hoidmine ja arendamine, toimus autismispektri häirega lapse oskuste arendamise loengu osa soolakambris. Varem salvestatud loengu esitamist hingamist parandava protseduuri ajal katsetas Ulvi Vare esmakordselt.
Nõutud eriala ka Jõgevamaal
Lapsehoidja eriala omandamist võib pidada populaarseks. Lapsehoidja leiab tööd turvakodus, õpetaja abina, tugiisikuna, kodus lapsehoiuteenuse pakkujana. Nõudlus selle teenuse järele Ulvi Vare sõnul aina kasvab. „Lapsehoidjat vajavad need, kellel on lapsega probleem. Muidu on lapsega nii, et hommikul laps lasteaeda, õhtul koju. Kui pere ei saa hakkama, siis on lapsehoidja abiks.“
Eriti nõutud on töökohapõhine õppevorm, mis on mõeldud nendele õppijatele, kes selles valdkonnas juba töötavad. „Koolis käiakse ühel päeval kahe nädala jooksul, nii saab õppida pere ja põhitöökoha kõrvalt. See on paindlikum ja ei pea kooli sõitma, õpetaja sõidab teie juurde kohale,“ rääkis Valgamaa kutseõppekeskuse tervise valdkonna juthõpetaja Jane Talvik.
Kui Valgamaa kutseõppekeskuses viie aasta eest lapsehoidjaõppega alustati, hakkas info kiiresti levima. „Meiega oldi rahul ja meile helistati, et tulge meid ka õpetama! Ise me puhast reklaami ei ole teinud, et ootame lapsehoidjaid endale õppima,“ möönis Talvik. Ka Jõgevamaa rühm moodustus sama moodi. Initsiatiivi võttis Palamuse lasteaia direktor Marika Merusk, hakati suhtlema ja gruppi komplekteerima. Jõgevamaal on see esimene töökohapõhine õpperühm ja nende aastane õpe lõpeb järgmise aasta veebruaris.
Positiivne tagasiside
Kutseõppekeskuse juhtõpetaja Jane Talviku sõnul oli vaatluspraktikalt tagasi Valgamaale sõites bussis palju küsimusi ja elevust. „Räägiti, et Kiigemetsa koolist ja selle võimalustest ei oldud varem absoluutselt kuuldud. Sellist õpikeskkonda erivajadusega lapsele ei ole kindlasti tavakoolis olemas.“
Kiigemetsa kooli õpetaja Ulvi Vare kinnitas, et seda tööd ei oleks võimalik teha, kui poleks tugevat ja südamega tööd tegevat õpetajate kollektiivi.
Valgamaa kutseõppekeskuses algab uute õpilaste vastuvõtt juunis. On teada järgmised töökohapõhised õppekohad ning õpetajad hakkavad jälle mööda Eesti linnu sõitma. Jõgeva maakonnas sügisel töökohapõhiseid õppekohti ei ole, kuid õppijaid oodatakse ka statsionaarsesse õppesse.
MEELIS TASUR
