Suured piimaühistud kaaluvad Kesk-Eestisse uue piimatööstuse rajamist, asutatud on ühisettevõte MilkEst, mille esimeses etapis on arvestatud töötlemisvõimsusega 500 tonni piima päevas.
Piimaühistutest on piimatööstuse rajamisse kaasatud EPIKO, Jõgeva Põllumajandustootjate Liit, Saaremaa Piimaühistu, Tartumaa Piimaühistu, CPTT Consult OÜ. Projekti elluviimises osalevad ka Saaremaa Piimatööstus AS, rahvusvahelised konsultandid ja finantsinvestorid. Tootmisega peaks uus tehas alustama 2020. aasta esimeses pooles. Eestis toodetakse praegu umbes 2000 tonni toorpiima päevas, seega soovib uus suurtööstus saada enda kätte neljandikku turust. Eestist liigub praegu toorpiimana Lätti ja Leetu umbes 600 tonni toorpiima päevas, selle väärindamisest saadav tulu peaks uue tööstuse valmides jääma Eestisse. Kahes etapis suudaks uus tehas väärindada 1000 tonni piima päevas. Tehase teine etapp peaks valmima kahe aastaga.
Asukohaks Kesk-Eesti
Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu juhi Raul Soodla sõnul näitas hiljutine kriis piimanduses, et piimatootjad on tööstuste meelevallas, sest tööstused reageerivad kriisile ikkagi toorpiima hinna langetamisega. Soodla toonitas, et uue tööstuse rajamisel on peamiseks eesmärgiks olla oma piima peremees mitte ainult piima tootmisel, vaid ka selle töötlemisel. Esialgsete plaanide kohaselt peaks tulevasest suurtööstusest 55 protsenti kuuluma põllumeestele.
Piimatootjaid räsis kriis päris tugevalt ja ainult oma rahaga nad tööstust rajada ei suuda. Seepärast tuleb sellesse projekti ka investorid kaasata. Võimaluse kohapeal senisest oluliselt rohkem piima ümber töödelda loob võimaluse suurema koguse piima tootmiseks. Soodla kinnitusel on niisugused võimalused tootjatel olemas. Praegu müüvad Jõgevamaa piimatootjad, koos mõne Virumaa ja Pärnumaa tootjaga, tööstustele 160-180 tonni piima päevas.
Tulevase tööstuse võimalikust asukohast rääkides on Raul Soodla sõnul kaalutud võimalust rajada see Jõgeva linna lähiümbrusesse. Kui PRIA-lt saadakse positiivne vastus, vaadatakse võimalikud asukohavariandid veelkord kriitilise pilguga üle. Kindlalt on kokku lepitud, et piimatööstus rajatakse Kesk-Eestisse. Atraktiivne koht sellise rajamiseks on ka Viljandimaal Viiratsis asuv tööstusala. Magus krunt on veel Tere tööstusele kuuluv kinnistu Paides. Maikuus peaks olema selge, kuhu piimatööstus rajatakse.
Raul Soodla lausus, et kui vahepeal oli hirm, et selleni ei jõutagi, siis nüüd on koostamisel lausa kaks konkureerivat projekti. Neid kutsutakse hindama välismaised eksperdid, sest Eestis pole juba mitmekümne aasta jooksul ühtki piimatööstust rajatud.
Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit on osaline aktsiaseltsis MilkEst, mis on ühe projekti esitajaks.
Olemas konkureeriv projekt
Teise projekti koostamist veab piimaühistu E-Piim. Raul Soodla sõnul ei usu ta, et Eestisse kaks uut piimatööstust rajatakse. Ilmselt jääb üks kahest projektist sõelale ja saab ka riigipoolse toetuse, mille suuruseks on kuni 15 miljonit eurot. Sellel seltskonnal, kes riigi toetusest ilma jääb, on väga keeruline üksi oma projekti realiseerida. Raul Soodla usub, et see seltskond, kelle projekt heaks kiidetakse, räägib läbi ka teistega, sest ega piimatootjad omavahel vaenlased ei ole. Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit on osaline äsja asutatud ettevõttes MilkEst, mis on esitamas oma projekti PRIA-le. Kui PRIA-s otsustatakse, et see projekt väärib toetust, siis lüüakse kopp maasse.
Uues tööstuses hakatakse valmistama sajaprotsendiliselt ekspordiks mõeldud juustu, võid ja erinevaid piimapulbreid. Tööstuse esimene etapp peaks valmima aastal 2020 ning kavandatava suurtööstuse kogumaksumuseks on plaanitud 50 miljonit eurot.
Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu juhi sõnul tähendab tulevane suur piimatööstus kindlat võitu tootmise efektiivuselt, mis annaks piimatootjatele lisatulu 20 eurot tonni toorpiima kohta. Piimatootjad saavad siis ise otsustada, kuhu, kui suures koguses ja millal nad oma piima müüvad.
Kogu toodang ekspordiks
Pajusi ABF-i juhataja Lembit Paal lausus, et ta kuulub äsja loodud MilkEsti nõukogusse pigem Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu esindajana. Paal kinnitas, et tööstuse rajamise eesmärgiks on praegu Eestis toodetav piim täielikult kohapeal ümber töödelda ja sellest tekkiv lisandväärtus Eestisse jätta. Teisalt on piimatootjatele oluline tagada sissetulekute stabiilsus. Möödunud sügisel raugema hakanud piimanduskriis tõestas, et kriisiolukorras ei langenud niivõrd piimatoodete hinnad, kui eelkõige piima kokkuostuhind. Seetõttu on väga tähtis, et piima töötlemine kuuluks tootjatele.
Paali sõnul ei taha piimatootjad Eesti niigi pingelist siseturu olukorda veelgi pingestada, vaid uues tööstus valmivad piimatooted eksportida. Neid piimatööstusi, mis siseturule tooteid müüvad, on piisavalt. Uue tööstuse rajamine ei tähenda Pajusi ABF-i jaoks, et nad oma tootmist hüppeliselt suurendada suudaksid. Pikemas perspektiivis on see võimalik. Pajusi ABF-is on alles hiljuti suured investeeringud lõpetatud ja lähiajal uuteks tõsisteks investeeringuteks võimalusi ei ole.
Läheb veel aastaid enne kui praegu alles kavandatav piimatööstus täisvõimsuse saavutab ja seal 1000 tonni piima päevas ümber töödelda suudetakse. Milliseks on selleks ajaks kujunenud Eesti piimatootmine, ei suuda keegi prognoosida.
Kumb projekt lõpuks sõelale jääb ja millised piimatootjad konkreetsemalt E-Piima veetava projektiga seotud on, seda Paal öelda ei osanud. Tootjad panustavad rajatavasse tööstusse eelkõige varutava piimaga. Rahaga panustavad esmajoones investorid. Lembit Paali sõnul sõltub edaspidine areng sellest, kas lisaks MilkEstile esitatakse ka konkureeriv pakkumine ja kumb projektidest paremaks tunnistatakse.
MilkEsti nõukogu
*Aasta põllumees 2013, põllumeeste keskliidu president, põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu aseesimees Tõnu Post
*Aasta põllumees 2016, põllumajandusettevõtte Pajusi ABF juhataja Lembit Paal
*Põllumajandussektori tippjuht 2014 Märt Riisenberg
*Tunnustatud Lõuna-Eesti põllumees Sulev Kuus
*Rahvusvaheliselt tunnustatud piimandusspetsialist Rein Nigul
Ettevõtte juhatusse kuuluvad Ülo Kivine ja Tiit Nigul.
TOOMAS REINPÕLD
