Palamuse vald nimetas ka tänavu oma väärikate inimeste hulgast aukodaniku. See tiitel omistati vallavolikogu otsusega Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi kauaaegsele õpetajale Merike Teppanile. Ta on Palamuse valla kaheteistkümnes aukodanik.
Merike Teppan on üks tänapäeval juba haruldasi inimesi, kes on jäänud aastakümneteks truuks oma esimesele töökohale: nii, nagu ta 1977. aastal noore, värskelt Tartu ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna lõpetanud pedagoogina Palamuse kooli tuli, nii ta sinna on jäänudki. Ta on jaganud bioloogia- ja keemiaalaseid teadmisi mitmele põlvkonnale Palamuse koolinoortele ja tema õpetus on tänuga vastu võetud. Merike Teppan on vaieldamatu autoriteet nii õpilaste, kaasõpetajate kui ka lapsevanemate silmis. Tosin aastat (1996-2008) oli ta ka kooli õppealajuhataja. Sellesse ametisse sai ta üsna tavatul viisil: kooli pedagoogiline kollektiiv lihtsalt hääletas ta sinna. Tõsi, talle endale see roll eriti ei meeldinud, sest see tõi kaasa palju paberitööd. Kaheksa aastat tagasi andiski ta selle ameti rõõmuga üle nooremale kolleegile Tiina Luigele.
Merike Teppan on pärit Ida-Virumaalt Mäetaguse vallast.
“Olin päris korralik koolilaps ning käisin vaat et kõigil aineolümpiaadidel, kus üldse käia andis,” ütles Merike Teppan. Miks ta Tartu ülikooli just bioloogiat õppima läks, ei oska ta tagantjärele enam põhjendadagi, aga kahetsenud ta seda tänini pole. Ega ka seda, et ta erialasiseselt teaduslikule harule pedagoogilist eelistas.
“Ega mul peale hästi kuuldava hääle vist muid erilisi pedagoogieeldusi polnudki, aga eks ma ole õpetajaks saanud seda tööd tehes,” ütles Merike Teppan.
Kui üldiselt kipuvad õpilased uusi õpetajaid proovile panema, siis Merike Teppan ei mäleta, et ta näiteks “juhuslikult” toolile sattunud knopka otsa oleks istunud või muudesse sekeldustesse sattunud. Aga tõsist tööd tuli tal esimesel kooliaastal teha küll: kõik õpikud, mis tema antavates ainetes, st bioloogias ja keemias, kasutusel olid, tuli kõigepealt endale selgeks teha. Praegu on ta õpikutega hästi kursis, ent iga tundi korralikult ette valmistamast pole ta loobunud tänini, sest peab seda vajalikuks ja loomulikuks.
“Iga klass on ju isemoodi, järelikult tuleb neid ka natuke isemoodi õpetada,” ütles Merike Teppan.
Vanusel on eeliseid
Tema tundides on kord alati majas.
“Esimestel aastatel mul ehk oli tundides distsipliiniga natuke probleeme, ent need on ajapikku kadunud. Kasvaval vanusel on ka mõned eelised,” ütles kauaaegne pedagoog muiates.
Keemiatunni alguses on poisid vist ajast aega ja igas koolis küsinud, et kas pauku ka saab.
“Väikest pauku vahel ikka saab, aga üldiselt kehtivad katsete kohta praegu karmimad ohutusnõuded kui omal ajal,” ütles Merike Teppan.
Keemiat pole tema meelest üldse raske õpetada, sest see on väga loogiline aine. Ei tohi ainult pisiasjadesse takerduda, vaid keskenduda peamisele.
Tänapäeva koolilastel pole Merike Teppani meelest just lihtne tohutu infokülluse tingimustes hakkama saada: kui pidevalt peale voolavast infovoost olulist välja “traalida” ei jõua, võtab maad pealiskaudsus. Õnneks jätkub endiselt neid, kes mõnda ainesse, sealhulgas keemiasse ja bioloogiasse, süveneda tahavad ning viitsivad ka olümpiaadidel käia. Tulemused on neil enamasti head või väga head. Nii mõnedki Merike Teppani õpilased on aga valinud edasiõppimiseks ala, kus keemia- või bioloogiaalased teadmised marjaks ära kuluvad. Palamuse kooli vilistlaste hulgast võib leida keemikuid, biolooge, arste ja geenitehnolooge.
Merike Teppani poeg Kaarel on tööl Jõgevamaa maakatastris, poeg Indrek on aga Saaremaal Lääne-Saare vallas IT-spetsialist. Lapselapsi on viis ja Merike Teppan naudib vanaema rolli. Suviti-sügiseti meeldib talle aga marjul ja seenil käia: see on justkui bioloogia praktiline vorm.
Palamuse on Merike Teppani silmis eriline koht.
“Selle paiga on juba Luts kuulsaks kirjutanud, aga minu jaoks on see oluline eelkõige sellepärast et siin on möödunud suurem osa minu elust. Koduvalla tunnustuse üle on mul muidugi hea meel, ent võib-olla oleks see võinud kümne aasta pärast tulla. Nüüd on tunne, nagu peaksin pensionile minema,” sõnas Merike Teppan muiates.
Hingega asja juures
Tegelikult ei oota muidugi keegi tema pensionile minekut, vaid teda tahetakse jätkuvalt klassis õpilaste ees näha.
“Merike Teppan on tubli inimene, kes teeb oma tööd südamega,” ütles Palamuse gümnaasiumi direktor Kuuno Lille. “Õpetajana on ta väga tugev ja põhjalik. Tema õpilased on loodusainete olümpiaadidelt, aga ka muudelt loodusteadustega seotud võistlustelt ja viktoriinidelt ridamisi häid kohti toonud. Ta on esitatud mitmel korral aasta õpetaja kandidaadiks ning valitud 2008. aastal Palamuse gümnaasiumi heaks kolleegiks. Teda hindavad kõrgelt nii õpilased kui ka kolleegid. Samas on ta ise väga tagasihoidlik.”
Kuuno Lille jaoks on vastne aukodanik ka tema endine õpetaja. Sama võib öelda Eesti Töötukassa juht, Palamuse gümnaasiumi vilistlane Meelis Paavel.
“Merike Teppan jõudis minu õpetaja olla küll lühikest aega, ent mäletan seda, kuidas ta alati hingega asja juures oli. Ta polnud selline õpetaja, keda õpilased kiusata oleksid tahtnud. Ta ise suhtus meisse ka ju hästi,” meenutas Meelis Paavel.
Praegu Kiigemetsa kooli juhtiv Urmas Paju pidas 2005. aastani direktoriametit Palamuse gümnaasiumis. Merike Teppaniga jõudis ta koos töötada 25 aastat.
“Merike on õpilaste hulgas äärmiselt populaarne õpetaja,” kinnitas Urmas Paju. “Ta oskab oma ained hästi arusaadavaks teha. Ta on õpilaste suhtes erapooletu, õiglane ja innustav. Ei mäleta, et keegi oleks tema õpetamismeetodite vastu kunagi sõdinud. Merike on olnud ka tubli klassijuhataja: ta oskab klassikollektiivi hästi suunata ja ühistele tegemistele innustada. Lapsevanemate silmis ka väga autoriteetne. Merikese jälgi võib leida ka kohalikult kultuuripõllult: omal ajal tegi ta kaasa tantsurühmas ja naiskooris. Mul on väga hea meel, et Merike Teppani aastakümnete pikkune töö nüüd väärilise tunnustuse leidis.”
Aukodaniku tunnistus ja vastav meene anti Merike Teppanile üle teisipäeval Kaarepere rahvamajas peetud Palamuse vallavanema Urmas Asteli ja vallavolikogu esimehe Rait Persidski vabariigi aastapäeva puhusel vastuvõtul. Seal anti üle ka esimene Palamuse valla noore sportlase stipendium, mille pälvis möödunud aastal väga edukalt Euroopa ja maailmameistrivõistlustel osalenud kabetaja Triinu Jalg. Palamuse vallavalitsuse kauaaegne sotsiaaltöö vanemspetsialist Marju Liivak võttis aga vallavanemalt vastu Ahti Seppeti ja Bruno Kadaku loodud pronkstaiese, mis kujutab ahjuroobiga põlvitavat Tootsi ja millel on kiri “Palamusele truu alati”. Pensionile siirduval vanemspetsialistil oli eile viimane tööpäev Palamuse vallavalitsuses.
RIINA MÄGI
