Sigade aafrika katk hakkab Eestimaal epideemia mõõtmeid võtma. Et haigusele piir panna, karmistatakse seakasvatustes bioohutusmeetmeid ning maaeluminister soovitab väiketootjatel seapidamisest loobuda.
Praeguse kõrgendatud katkuohu tõttu karmistatakse maaeluministri Urmas Kruuse määrusega bioohutusmeetmeid ning väiketootjatel soovitatakse võimalusel seapidamisest loobuda. “Seakasvatajad, kelle aastakäive on kuni 4000 eurot, saavad loomakasvatusest loobumise eest Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastavast meetmest hüvitist. Need tootjad, kes siiski soovivad seapidamist jätkata, peavad täitma kõiki bioohutusnõudeid ning ohutusnõuete täitmiseks on neil võimalik Maaelu Edendamise Sihtasutusest intressita laenu saada. Praeguseks on selge, et raha saab hakata taotlema 17. augustist,” rääkis Kruuse üleeile Jõgeva maavalitsuses peetud kohtumisel kohalike seakasvatajatega.
Käesoleva aasta 1. mai seisuga on Jõgeva maakonnas 47 seakasvatajat. Jõgevamaa veterinaarkeskuse juhataja asetäitja Arbo Kepi sõnul käiakse augustikuu jooksul läbi kõik siinsed seafarmid ja ka väiksemad majapidamised, kus sigu peetakse, ning kontrollitakse ohutusnõuete täitmist. Tema sõnutsi pole vahet, kas seakasvatajal on vaid mõned kärssninad või tuhandeid sigu, nõuded on kõigi jaoks ühesugused. Veterinaarkeskus peab ka ise ohutusnõudeid järgima, seega külastab kontrolli teostav inspektor päevas vaid ühte sigalat.
Vajadusel ootab ees sundlikvideerimine
Kuigi seakatku massilise leviku tõttu on ohutusnõuetest räägitud kõikvõimalikes meediakanalites, ei peeta neist igas farmis vajalikul määral kinni.
“Inimesed ei suuda vastu panna kiusatusele metsa minna. Arvatakse, et mina kindlasti enesega haigust kaasa ei too. Seapidajad peavad arvestama sellega, et metsas käimine on katkuleviku tõttu äärmiselt suur risk ning oma hoolimatusest või ahnusest võivad nad haiguse kodusigadeni tuua. Naabermaakondades on avastatud mitmeid seakatku juhtumeid, mis näitavad, et pelgalt desomattide kasutamine pole katku farmidest ära hoidnud,” nentis Arbo Kepp.
Veel lisas Jõgeva maakonna veterinaarkeskuse esindaja, et ennekõike viiakse kontrolli käigus seakasvatajateni teadmine, kuidas käituda ning milliseid ohutusnõudeid rakendada. “Anname edasi juhtnöörid ning määrame tähtaja, mille jooksul tuleb puudused likvideerida. Järelkontrolli käigus võidakse määrata trahv või langetada ka seapidamise sundlõpetamise otsus,” kinnitas Kepp. Jõgevamaa veterinaarkeskuse esindaja sekundeeris maaeluministri ettepanekule, et need, kel on kodus vaid mõned kärssninad, võiksid seapidamisest vabatahtlikult loobuda, sest väikefarmis pole ohutusnõuete täitmiseks pahatihti piisavalt võimalusi.
Katkuoht pärsib mahekasvatust
Põhitegevusena lihaveised pidav Airi Külvet kasvatab Puurmani vallas mahedalt ka kuut siga. Praeguste regulatsioonidega kehtestati kõikidele seakasvatajatele range kord, kus loomad väljas jalutada ei tohi. See on omakorda vastuolus maheseakasvatuse põhimõtetega. Külvet selgitas, et ta püüab seista mahesigade pidamise põhimõtete eest, öeldes, et katkust saab hoiduda ka mahekasvatuse põhimõtteid järgides.
“Kui mul on oma sigade jalutusaia ümber nõuetekohane tara, siis peaks ju kõik korras olema ning katk minu loomadele ligi ei saa. Praeguste reeglite kohaselt nõutakse, et sigu väljas pidada ei tohi, kuid samas ei ole hoonetele nõudeid kehtestatud,” rääkis Külvet ning tõi näite, et selle süsteemi kohaselt peab lagunenud laudahoone katku paremini kinni kui igasuguse lauda puudumine.
Airi Külvet ei ole nõus oma kuuest seast loobuma. Ta kinnitas, et täidab kõik ministri määrusega paika pandud nõuded, hoidmaks oma loomad seakatkust puutumata, kuid proovib sigu siiski mahepõllumajanduslikel põhimõtetel edasi kasvatada. “Ma olen sead teadlikult võtnud ning neisse ka investeerinud ning mul pole plaanis neist niisama loobuda,” kinnitas ta.
Samas tunnistas Külvet, et väga paljude jaoks, kes vaid mõnda siga peavad, tähendab katku levik ja sellega kaasnevad ranged reeglid loomapidamisest loobumist. “Ühe või kahe sea pidamine on praeguste rangete reeglitega tehtud nii keeruliseks ning inimestel endil on ka põhjendatud hirm. Lihtsam ongi need loomad tapale viia, kui lasta lihtsalt katku surra,” nentis Külvet.
EILI ARULA
