Kass Nurr kutsub maisilabürinti

4 Maisilabürint

Juba seitsmendat suve järjest rajas Põltsamaal elav ja Pajusi piirkonnas suvekodu omav perekond Sakk oma maakoju maisilabürindi, millel on igal aastal uus kuju. Sarapiku talu maisilabürinti saab külastada alates möödunud laupäevast.


„Kui endale maakodu otsisime, oli meil idee, et sinna võiks midagi ägedat rajada. Tegelikult mõtlesime juba siis labürindile, aga esialgne idee oli põõsalabürint. Nähes, et  ümberkaudsetel põldudel kasvab mais, tuligi mõte rajada labürint maisipõllule. Tänaseks on meil ka põõsalabürint olemas, aga põõsad peavad veel natuke kasvama,“ rääkis Sarapiku talu perenaine Kristi Sakk.

Kui Kristi ja Kaspar Sakk esimese labürindi-ideega  sügisel põllumajandusühistu Pajusi ABF juhtide jutule läksid, avaldati seal arvamust, et võib-olla neil kevadel enam niisugust soovi ei ole. Nii siiski ei läinud. Pealegi oli põllumajandusühistu huvitatud perele kuuluva põllumaa rendile võtmisest.

Perenaise sõnul ei pannud tänavune põud neid asja õnnestumises kahtlema.  Kõige esimesel aastal, kui labürindil oli kikilipsuga ilvese kuju, polnud mais jaanipäevaks veel kümne  sentimeetri pikkunegi.

„Praeguste ilmade põhjal võib järeldada, et soojus on maisile olulisem kui niiskus. Siiski näeb tänavu põllul ka närtsinud maisitaimi. Õnneks jõudis meie kanti möödunud nädalal väga tugev, ehkki lühiajaline vihmasadu, mis maisile kasvuhoo sisse andis,“ rääkis perenaine.

Seiklejaid kimbutas kuumus

Sellel aastal näeb kõrgusest Sarapiku talu maisipõllule pilku heites kassi nimega Nurri. Seekord polnud pererahval endal tarvis sellele mõelda, milline kujutis maisipõllule rajada. Neile tuli appi reklaamifirma, kus tegeldakse maiustustevabriku Kalev šokolaadi reklaamimisega. Seetõttu premeeritakse labürindi edukalt läbinuid „Nurri“ kommiga.

Tänavu kimbutab labürindis seiklejaid tohutu kuumus. Seal liikuja on kahe kõrge seina vahel, kuhu tuul ligi ei pääse, samas kõrvetab päike otse lagipähe. Seetõttu on siiani päevasel ajal vähe külastajaid olnud, aga õhtuti on neid seevastu rohkem.

„Üldiselt suudavad labürindi külastajad neid seal ees ootavad ülesanded ära lahendada, ehkki esmaspäeva õhtul olid viimased külastajad kaks tundi põllul ja me mõtlesime, et ehk peab neid otsima minema. Palju sõltub sellest, kas seikleja saab kaasa tühja kaardi, kuhu pole kontrollpunkte peale märgitud, või kontrollpunktidega kaardi. Hea kaardilugeja jaoks jääb nö. täiselamus saamata, sest ta läbib põllul oleva raja väga kiiresti,“ rääkis Kristi Sakk.

Külastajaid ka Eestist kaugemalt

Maisilabürindist naasnud adaverelane Terje Õunapuu lausus, et tema on siin juba mitmel aastal koos lastega käinud. Seetõttu läbisid nemad raja kiiresti, sest toeks olid varasemad kogemused. Ka lapsed pidasid vapralt vastu. Samuti Adaverest tulnud Marta Ange tunnistas, et probleemiks polnud mitte ülesanded, vaid tohutu kuumus. Prantsusmaal elav Eegi Saksing-Perruet lausus, et tuli tegelikult külla Tartumaal elavatele vanematele ja otsustas teha väikese kõrvalepõike Pajusi kanti.

Esmakordselt Sarapiku talu maisilabürinti külastanud pärnulannad Anastasia Vinogradova ja Diana Glebova kinnitasid, et said huvitava kogemuse osaliseks ning kiitsid maisipõllu ilu. Suure kuumuse tõttu otsustasid nad lühema raja kasuks. Pärnust pärit külalised kinnitasid, et perekond Sakk on oma maa väga oskuslikult ära kasutanud.

Pererahvas loodab, et maisilabürint jääb avatuks septembri lõpuni. Nagu igal aastal, lõpeb ka tänavune hooaeg labürindiööga.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus