Teisipäeval maakonda külastanud riigihalduse minister Janek Mäggi sõnul on Jõgevamaa kõige suurem probleem tugeva identiteedi puudumine. Haldusreformi järel moodustunud kolm omavalitsust ei ole suutnud senimaani oma identiteedikohti kokku sõlmida. Maakond tervikuna on küll piisavalt atraktiivne, kuid seda ei suudeta väljapoole näidata ja turundada. Tulemuseks on aga rahvastiku pidev äravool maakonnast.
Maakonna nõrkuseks on ministri sõnade kohaselt nii tõhusa koostöö vajakajäämine kolme valla vahel kui suurte ideede puudumine. Iseenesest osutas minister Janek Mäggi kitsaskohtadele, mis peaks meie omavalitsusjuhtidele hästi teada olema. Omaette küsimus on aga, palju nendega arvestatakse. Ikka ja jälle tuleb tunnistada, et omavalitsusliidu puudumine on kujunenud Jõgevamaa nõrkuseks.
Seni, kuni maakonnad eksisteerivad ja riik ei ole nende sundlikvideerimisele asunud, tuleks ka omavalitsustel maakonna olemasolu enda kasuks pöörata. Seda on aga keeruline teha, kui üks ei soovi, teine ei suuda ja kolmas pole lihtsalt maakonnast huvitatud. Kuid kindlasti ei muuda meie omavalitsusi ja inimesi õnnelikumaks seegi, kui kuulutakse Tartu-, Viljandi- või isegi Ida-Virumaa äärealadele.
Seepärast tasuks minister Janek Mäggi sõnumi üle tõsiselt mõelda ja proovida ka maakonda kui tervikut arendada, et looduslikult kaunis ja põnevate ajalooliste paikadega täispikitud Jõgevamaa hakkaks kõnetama rohkem nii siin elavaid kui ka siia sõitvaid inimesi. Küllap siis ei ähvardaks maakonda inimestest tühjaks jooksmine. See kõik aga eeldab sisukat koostööd kõigi arukate jõudude vahel, sõltumata parteilisest kuuluvusest, mitte aga liivakasti mõõtu poliitmänge, mis ühel hetkel mängijate enda vastu pöörduvad.
