Teisipäeval sai teatavaks, et juhul, kui Eesti riigieelarve võetakse järgmiseks aastaks nii vastu, nagu see eelnõus kirjas, saab edasi liikuda üks Jõgeval ammu alustatud projekt – EELK Jõgeva kogudusele kirikuhoone ehitamine. Ootamatul kombel aga selgus, et vallavalitsuse seisukoht ei ole selles osas selge.
Vallavanem Aare Olgo, abivallavanemad Viktor Svjatõšev, Arvo Sakjas ja Mati Kepp käisid teisipäeval koos vallavalitsuse avalike suhete spetsialistide Marge Tasuri ja Riina Mägiga Laiuse piirkonna elanikega kohtumas.
Muude teemade hulgas tuli juttu ka EELK Laiuse ja Jõgeva kogudustest. Viktor Svjatõšev tundis huvi, kuidas Laiuse kogudusel läheb ja kas kirik toob rahva kokku. Laiuse koguduse juhatuse esimees Eha Villemson tunnistas, et igapühapäevaseid kirikuskäijaid on ikka alla kümne. Selle teadmise peale avaldas Svjatõšev ühe ketserliku mõtte.
Bussiga Laiuse kirikusse?
„Vanasti kuulus ju Jõgeva Laiuse kihelkonda ja kogu ümbruskond käis siin kirikus. Hobustega ja jalgsi saadi käia kirikusse, nüüd siis ei saa või? Ja nüüd tahetakse Jõgevale oma kirikut teha. Kui teil on sellise ajaloolise väärtusega hoone, võib-olla oleks mõtet hoopis panna bussid pühapäeval käima, et rahvas saaks Jõgevalt Laiusele kirikusse tulla?“ pakkus ta välja. Eha Villemson ei uskunud, et Jõgeva kogudus sellega nõus oleks.
Vooremaa uuris Jõgeva koguduse juhatuse esimehelt Mare Rosinalt, mis tema sellest arvab. „Olen 12 aastat olnud koguduse eesotsas, ei kujuta ette, kuidas bussiga Laiusele kirikusse käimine korraldatud oleks. Kui praegu midagi koguduse juures teeme, tuleb meile ka Siimusti ja Laiusegi rahvast,“ oli ta hämmeldunud ning veendunud, et niisuguseid ettepanekuid tuleks arutada kõigepealt Jõgeva kogudusega.
Mõlema koguduse õpetaja Georg Glaase kommenteeris seda ettepanekut nii: „Kuidas ma saaksin vastu olla! Siis saab inimene ka kalmistuplatsil ära käia, mis on juba iseenesest hea. Keskaegsed ehitised on külmad ja jäävadki külmaks. Jõuluõhtul on loomulikult rohkem rahvast. Aga kas sellepärast hakkaks keegi Laiusele kirikusse käima, võib-olla paar entusiasti saame juurde. Bussiring bussiringiks, aga ega inimene ju kahel teenistusel ühe pühapäeva jooksul vist ei käi.“
Eelnimetatud koosolekul tuli abivallavanem Arvo Sakjas, kelle haldusalasse jäävad ka kogudused, lagedale järgmise seisukohaga: „Ma ei tea, kas ma tohin seda nüüd rääkida. Ega Jõgeva kogudus või enamik Jõgeva kogudusest sellest uuest kirikust huvitatud ei ole, nad on oma praeguse majaga väga rahul.“
Mare Rosin Jõgeva kogudusest ei suutnud oma hämmastust taas varjata. „Kust see tulnud on? Oma praeguse majaga oleme loomulikult rahul. Asi ei ole ju selles. Juttu on uue, torniga kiriku, mida meil kunagi olnud ei ole, rajamisest Jõgevale. Ma ei usu, et meie koguduses on enamik uue kiriku vastu ‒ oleme teinud küsitlusi ja inimesed on enamasti uue kiriku poolt. Minu teada on vastu olnud umbes kolm-neli inimest.“
„Otsus Jõgevale uus kirik ehitada on ajast enne seda, kui mina siia õpetajaks tulin. Ka konsistooriumi luba kiriku rajamiseks on olemas. Edasine on koguduse enda asi ja pärusmaa, vastutus, kohustus ja õnn või mure. Kui kogudus on protsessi algatanud, ta on eraldi juriidiline üksus ja on oma otsustes vaba,“ rääkis Jõgeva koguduse hooldajaõpetaja Glaase.
Endine Jõgeva kirikuõpetaja Rene Alberi, kes ka Jõgeva koguduse algusaastaid on uurinud, meenutab, et algselt oli Jõgeva kirik planeeritud Laiuse abikirikuks. Et Laiuse kirik sõja ajal kõvasti kannatada sai ja olud ning riigikord pärast seda muutusid, läks kogu energia selle remontimiseks. Uuest kirikust on kogudus tema sõnul huvitatud olnud nii tema eelkäija Markus Haameri kui tema ajal. Ka mäletas ta mõtet praegust veetorni kuidagi ära kasutada.
Koguduse kindel tahe
„Olen algusest peale olnud selle uue kiriku poolt,“ rääkis Rosin. „Meil on platski olemas. Teised kogudused näevad nii vaeva, et maad osta. Kogudus hakkas oma unistuse suunas tegutsema vast umbes 2012. aastal. Mina ei saa küll aru, miks meil ei või kirikut olla. Tallinnas ehitatakse kirikut Mustamäele ja kavandatakse Lasnamäele, mõlemat linn toetab. Inimesed käivad ja on huvitatud, meil on kaks-kolmkümmend inimest pühapäeviti kirikus, koguduse ekskursioonidel on suur buss alati täis,“ oli ta oma koguduse peale kindel.
Riigikogulane Aivar Kokk leiab, et Jõgeva linnas on väga vähe vaatamisväärsusi. „Koguduse eelkäijad enne teist maailmasõda ostsid maa, et endale kirik ehitada. See maa tagastati omandireformi käigus Jõgeva kogudusele. Täna on kogudusel niisiis maa ja ka ehitusluba. Vanast veetornist saab ehitada korraliku vaatetorni, mis on ühtlasi perspektiivne kiriku kellatorn. Sinna juurde on kavas ehitada ka kirik. Selle projekti elluviimine sõltub sellest, kuidas kogudus kosub ja raha leiab. Kas see kirik sinna tuleb või mitte, ei oska ma öelda. Riigikogule üle antud 2019. aasta riigieelarve eelnõus on eraldatud Jõgeva kogudusele raha, kui eelarve vastu võetakse, on Jõgeval ilmselt järgmise aasta jõuludeks üks uhke vaatetorn. Kirikust on mu meelest ka puudus. Et oleks koht, kus saab läbi viia suuri pidulikke sündmusi, laulatusi, pidada matuseteenistusi, milleks praegu peab minema Laiusele ja sealt siis edasi kas Laiuse või Siimusti kalmistule,“ rääkis ta.
Kas Jõgevale kiriku ehitamiseks kavandatud raha ka lõpuks eelarves koha leiab? „Milline eelarve tuleb, sõltub eelarve teisest lugemisest. Parandusettepanekuid saavad riigikogu liikmed teha esimese ja teise lugemise vahel. Täna on see valitsusepoolne eelnõu. Tavaliselt tuleb pigem objekte juurde, kui vähemaks jääb,“ oli Aivar Kokk optimistlik.
ANDRA KIRNA
