Kas hooletult lendu lastud lause kustutas valimisloosungi?

Teisipäeval toimunud Jõgevamaa arengustrateegia 2035+ kohtumise päevakorras oli haridus ja noorsootöö. Ühise laua taha kogunenud koolijuhtide, õpetajate ja noorsootöö koordineerijate peamiseks küsimuseks oli, kas üldse on võimalik maakonnaülene hariduskorraldus ning kuidas noore õppija elu suunata ja toetada.


Hariduse, kultuuri, spordi ja noorsootöö alal tegutsev Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjas, kes alles aasta tagasi kirjutas Keskerakonna Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla valimislehes „Meie teeme!”, et hariduse korraldamine on iga omavalitsuse üks põhikohustusi.

„Teeme koos uuest Jõgeva vallast hariduse näidisvalla,“ lubas Sakjas toona, seda üllatavam oli aga nüüdne Sakjase enesetutvustus. „Olen terve oma elu panustanud Jõgevamaa haridusse, enam väga palju ei viitsi panustada, aga ametikoha tõttu peab,“ tunnistas Sakjas kuulajatele.

 „Kõige täpsemini oskab seda kommenteerida Arvo Sakjas ise, et mis ta mõtles selle lausega. Loodan, et see oli huumor,“ avaldas Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Priit Põdra kolmapäeval Vooremaaga suheldes lootust. Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula jäi väljapaisatud lauset kommenteerides napisõnaliseks. „Mina seda lauset ei kommenteeri, see ei ole minu kommenteerida,“ leidis ta.

Haldusreform tõi segadust

Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula sõnul osales ta arutelul seetõttu, et tahtis teada, mis Jõgeva maakond täpsemalt on. „Minu jaoks on põhiküsimus, et kellele me seda arengukava teeme. Ei ole ju mõtet arutada ideid, kui me ei tea, kellele, ja kes võtab selle oma ülesandeks ja kes seda rahastab. Siin on võimalus, et kolm kohalikku omavalitsust lepivad kenasti kokku ja teevad vana maakonda edasi, või on teised alternatiivid ja me oleme vanas liiga kinni. On palju lahtisi otsi ja kolme omavalitsuse kokkulepe on see, mis võib meid selles osas edasi viia või mitte,“ rääkis Arula.

Uus haldusreform tekitas segadusi ka haridusvaldkonnas, sest puudus inimene, kes oleks ühisürituste rahasid koordineerinud. Priit Põdra hinnangul on haldusreformiga seoses olnud suurim segadus senise omavalitsuste liidu ja maavalitsuse ülesannete delegeerimisega. „Iga segadus kindlasti häirib loomupärast rütmi,“ sõnas Põdra.

„Aasta algul oli segadust palju, aga olümpiaadid said ära korraldatud ja materjalid kohale viidud. Hiljem juhtus küll see, et nende olümpiaadide tasudega oli pikk viivitus, aga kevadeks said ka need asjad ära klaaritud,“ andis Jõgeva valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Helle Kajaste ülevaate. „Kui nüüd on juhtunud see, et kellelgi on mõni raha saamata või taotlus kaduma läinud, siis ma siiralt vabandan, ja kui mulle helistada ja üle rääkida need asjad, siis saavad kindlasti asjad lahendatud,“ lubas Kajaste.

Maakondlikku tunnustust pole vaja

Ühtlasi tehti kevadel nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks oluline muudatus. „Kevadel, kui kohtusime, siis sai omavalitsustega kokku lepitud, et ülemaakondlikke õpilaste tunnustamise üritusi meie küll tegema ei hakka, sest meil ei ole seda isikut, kes vastuvõttu korraldaks. Iga vald tunnustab seda, keda ta vääriliseks peab, ja sellisel kujul, nagu ta arvab. See olekski loogilisem vähemasti minu meelest, et see on valdade asi,“ märkis Kajaste. Ühisürituste rahast jagub aga veel aasta õpetaja tunnustusele, kuid Kajaste hinnangul rohkemateks ühisüritusteks raha ei jätku.

Jõgevamaa gümnaasiumi direktori Priit Põdra hinnangul on elementaarne, et iga vald tunnustab oma tublimaid õpilasi, aga tema hinnangul võiks jääda ka maakondlik tunnustamine, sest igasugune laiem võrdlus on positiivne.

Haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Helle Kajaste leidis, et järgmisel aastal tasuks omavalitsusjuhtidel kokku leppida, kas hariduse koordineerimine võiks olla JAEKi ülesanne, sest tegemist on erapooletu maakondliku organisatsiooniga.

„Ma ei arva, et seda peab tegema põlve otsas või tegema üks vald või veel hullem, külades, see pole mõistlik. Alguses on palju tehnilist tööd, et lepingud ette valmistada,“ sõnas Kajaste. Samuti on tema sõnul olümpiaadidega seoses palju tehnilist ja pidevat tööd. „Ma arvan, et tulevikus on see mõistlik üle anda maakondlikule organisatsioonile ja aastal 2019 võiks see olla keegi teine,“ leidis Kajaste.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus