Möödunud nädala keskel jäi Torma piirkonna jahimehe Ain Lauringsoni püssitoru ette 315 kilogrammi kaalunud karu, kelle küttimine lõpetas sel hooajal meie maakonnas karujahi.
Lauringson rääkis, et ta ei läinud tol päeval metsa üldse karu laskmise mõtetega. Jahil passisid nad hoopis põtru ning karu ilmuski jahimehe imiteeritud põdrahäält kuuldes. Mees otsustaski hoopis karu küttida. Kui karu maha lastud, sai jahimees aru, kui suure loomaga tegemist oli. “Ta oli kusagilt kaerapõllust tulnud, kõht oli korralikult kaera täis,” nentis mees.
Naha parkimine maksab 350 eurot
Paraku pole lastud looma liha võimalik tarvitada, sest karu organismis pesitsesid keeritsussid. “Selle karu liha eest oleksin kompensatsiooniks saanud ehk paarsada eurot, mis oleks osaliselt katnud naha parkimiseks kuluva summa,” sõnas jahimees. Karu naha töötlemiseks kulub tema hinnangul kolmsada viiskümmend eurot. Kui karu liha oleks söögikõlblik, ei oleks selle realiseerimisega mingit probleemi. “Adavere Chef Foods ostab kogu liha hea meelega jahimeestelt kokku,” kinnitas Lauringson, kes samas nii suurest karunahast loobuda ei soovi. “Pean nüüd veidi raha koguma, et trofee ikka korda saaks. Veel on mul tarvis leida ruum, kuhu see paigutada. Praegu on kõik seinad põdrasarvi täis,” rääkis ta, viidates asjaolule, et jahindus võib hea jahiõnne korral üsna kulukaks hobiks kujuneda.
Küttida võiks isegi kümme karu
Jõgeva maakonnas võis äsja lõppenud hooajal küttida kuus karu, neist viimane oligi möödunud nädalal Lauringsoni lastud 315kilone mõmmik. Seni teadaolevalt on tema lastud loom sel karujahihooajal ka kõige suurem. Samas tõdes kütt, et lubatud kuus karu Jõgevamaal ühe jahihooaja jooksul on liiga vähe. “Me nägime eelmisel aastal oma jahipiirkonnas põdrajahis käies isegi kahtteist karu. Tean, et karusid on palju ka Endla ja Kullavere kandis,” sõnas mees ning lisas, et optimaalne oleks Jõgeva maakonnas küttida isegi kuni kümme karu.
Suurkiskjad pole Eestis enam ammu haruldus. Kui paarkümmend aastat tagasi oli pruunkaru Eestis lausa punases raamatus, siis nüüd on mõmmikute arv sedavõrd suur, et nad jõuavad igal aastal põldudel ja mesitarude kallal korralikult pahandust teha. “Mul naine nägi kodu lähedal isegi nelja pojaga emakaru,” tõi Lauringson näite mesikäppade suurest pereõnnest.
EILI ARULA
