Tuleval teisipäeval selgub Tallinnas koduleivaküpsetajate konkursi “Leiburi leivategu 2015” võitja. Jõgevamaalaste huvi konkursi tulemuste vastu peaks suurendama see, et üheteistkümne finaali pääsenu hulgas on koguni kaks meie maakonna inimest: Merje Ottson Pala vallast ja Luule Väin Torma vallast.
Koduleivakonkurss kuulutati välja septembris. Kui kolmel varasemal Leiburi korraldatud konkursil otsiti koduleivaküpsetajate toodangu hulgast parimat rukki- või seemneleiba, siis seekord olid konkursile oodatud peenleivaretseptid.
“Peenleiva küpsetamine on paras pähkel: selleks on vaja valmistada keetu ning kõiki vajalikke komponente pole lihtne poest kätte saada,” ütles Leiburi tootearendusjuht Tiina Rühka. “Aga kuna leivaküpsetajate ind oli suur, siis abistasime neid keedu valmistamise juhendiga ning andsime omalt poolt ka vajalikku toorainet. Osa leivaküpsetajaid ei ole peenleiba kunagi varem teinud ning nad katsetasid meie õpetussõnade järgi, lisades leibadesse omaenda nüansse.”
Lisaks retseptile tuli konkursil osalejatel Leiburile saata ka oma peenleiva foto. Nii ühe kui teise alusel valiti välja 11 finalisti. Lisaks Luule Väinale ja Merje Ottsonile pääsesid paremate hulka Eve-Kati Mägi Elvast, Tiiu Eesmaa Lombi külast, Oleg Grigorjev Ülenurme vallast, Anneli Rulli Tartust, Annika Pärnaste Rakverest, Evelin Org Tallinnast, Helena-Laura Lesment Peetri külast, Allan Toodo Pärnumaalt ja Maris Saar Luunjast. Viimane osaleb finaalis koguni kahe erineva retseptiga.
Nagu saunaskäik
Finaal toimub Tallinnas Lootsi tänaval tegutsevas Toiduakadeemias. Sinna peavad võistlejad kaasa võtma kolm võistlusretsepti järgi küpsetatud leiba. Üks lõigatakse lahti žüriile, teine ajakirjanikele degusteerimiseks, kolmas jääb varuks juhuks, kui see peaks osutuma võiduleivaks: võiduleiba on ju vaja pildistada tervena.
Ookatku külas Eistre talus elav ettevõtja Luule Väin on leiba küpsetanud juba kolmkümmend või enamgi aastat ning leivategemist õppis ta ema kõrvalt. Kui mõnedel kohalikel leivakonkurssidel on ta varemgi osalenud, siis “Leiburi leivateol” lõi ta kaasa esimest korda.
“Tänavune teema sobis mulle paremini kui varasemad: peenleib tuleb mul päris hästi välja,” ütles Luule Väin.
Peenleivataina teeb ta rukkipüülist. Lisanditest lähevad juurde ainult sool, suhkur ja köömned. Pärmi Luule leiba küpsetades ei kasuta, vaid ainult juuretist. See on tal leivaastjas kogu aeg olemas. Ning küpsetamiseks on olemas päris leivaahi.
“Ma ei oska hinnata, millised on mu šansid koduleivakonkurssi võita, aga ma tean, et mul on hea leib,” ütles Luule Väin. “Ei saa öelda, et ma poleks viimase kolmekümne aasta jooksul poest leiba üldse ostnud, aga nüüdseks on iganädalane leivategu kujunenud harjumuseks, umbes nagu saunaskäik.”
Luulel on oma fänniklubi, kes tema leiba väga hindab. Elukaaslane Eckard Klug laskis Luulele teha ka leivapitsati, nii et tema tehtud leivad on n-ö meistrimärgiga märgistatud.
Suhkrut ei kasuta
Pala vallas elav ettevõtja Merje Ottson on lühikese aja jooksul juba kolmandat korda meedia huviorbiiti sattunud. Septembris võitis ta koos tütar Sandra Malenega Paunvere väljanäituse kostüümikonkursi, oktoobris tunnistati ta täiskasvanud õppija nädala raames Jõgevamaa aasta õppijaks ning nüüd siis jõudis Leiburi koduleivakonkursi finaali. Oma perele küpsetab Merje leiba aeg-ajalt ikka, ent reeglina mitte peenleiba, vaid täisterajahust rukkileiba, mis on tema meelest tervislikum. Leiburi koduleivakonkursil osales ta ka kaks aastat tagasi, ent siis ta finaali ei jõudnud.
Kui selgus, et tänavu konkureerivad võistlusel peenleivaretseptid, hakkas Merje internetist sellekohaseid ideid ja teadmisi otsima. Ning sai pärast mõningast katsetamist valmis huvitava kirju sisuga peenleiva. Kirjuks teeb selle lisatud tume linnasejahu.
Suhkrut pole tema peenleiva sees aga teragi.
“Tehnoloogiline protsess on selline, et rukkijahus endas olevad suhkrud vabanevad ja teevad leiva magusaks. Nii et selles mõttes on peenleib ikkagi tervislik,” ütles Merje Ottson.
Nii Luule Väin kui ka Merje Ottson kinnitasid, et peenleiva valmistamine on päris pikk ja keeruline protsess. Mõlemad küpsetavad konkursileivad valmis esmaspäeval, tainategu tuleb aga alustada paar-kolm päeva varem.
“Mul pole aimugi, millised on minu šansid kogenud peenleivategijatega konkureerides,” ütles Merje Ottson. “Pealegi sõltub kõik sellest, kuidas õnnestub konkreetne leivategu: kui esmaspäeval selgub, et see on untsu läinud, siis pole uut tegu enam aega ette võtta.”
Konkursi “Leiburi leivategu 2015” võitjat premeeritakse 1500 euroga, võiduleib võetakse tööstuslikuks tootmiseks kohandatult Leiburi sortimenti ning uus toode ilmub Eesti poelettidele uue aasta alguses. Nelja aastaga on Leiburi koduleivakonkursile esitatud ligemale kolmsada leivaretsepti. Esimese konkursi võitjaks osutus Triin Kuus Põltsamaalt “Triinu rukkileivaga”, 2013. aasta võitja oli Eha Karus Jõhvist “Eha hommikuleivaga” ning eelmisel aastal võitis konkursi Eve-Kati Mägi Elvast endanimelise seemneleivaga.
RIINA MÄGI
