Eile pärastlõunal külastas Kaitseliidu Jõgeva malevat Eesti Vabariigi kaitseminister Jüri Luik. Kohapeal võõrustas ministrit Jõgeva maleva pealik, kolonelleitnant Tarmo Laaniste, kes andis ülevaate malevas tehtavast ja praegustest probleemidest.
Pärast põhjalikku ülevaadet maleva tegevusest tutvustas kolonelleitnant Laaniste kaitseminister Luigele Jõgeva maleva uut maja ja sealseid võimalusi. Jüri Luik oli nähtuga rahul ning kinnitas ajalehele Vooremaa, et mulje on väga hea.
„Malev on korralikult üles ehitatud ning selle tegevus ja majandamine kulgevad eeskujulikult. Kaitseliidu uus maja pakub selleks ka häid lisavõimalusi. Kuid kõige olulisem on ikkagi maleva juhtimine ja inimesed, kes seda tööd teevad.”
Luige sõnul on hea väljaõppe saanud ja motiveeritud kaitseliitlased maleva kõige suurem väärtus. „Seda optimismi on siinse maleva tegevuses näha. Nii, nagu Eesti kaitseväelane, on ka kaitseliitlane saanud hea ettevalmistuse ning on oma tegevuses kõrgelt motiveeritud.”
Kaitseminister Luik peatus pikemalt ka järgmisel nädalalõpul ees ootaval kaitseväe üldõppusel „Siil”. Ka Jõgeva malevas nägi kaitseminister õppuse ettevalmistusi. Parajasti oli käsil varustuse komplekteerimine. „Sellepärast on ladudes tänasel päeval ehk ka veidi rohkem segadust kui muidu,” lisas maleva pealik Laaniste.
Jüri Luik kinnitas, et üldine valmisolek „Siiliks” on hea ja kaitseväelased koos kaitseliitlastega võtavad õppusi väga tõsiselt. „Motivatsioon ja valmisolek on kõrgel tasemel. Kogu protsess kulgeb plaanipäraselt. Kaalukust lisab ka meie NATO liitlaste osalemine õppustel. Lisaks püüame seekord pöörata suuremat tähelepanu kaitseväe koostööle meie igapäevaste jõustruktuuridega, näiteks politseiga. Teatavates kriisiolukordades, kui jõude napib, on see koostöö väga oluline,” märkis Luik.
Kaitseminister toonitas, et kaitsekulutused on stabiilselt olnud Eesti riigi prioriteet. Riigikaitsele eraldatakse järgmisel neljal aastal kokku 2,4 miljardit eurot, mis võimaldab hoida kaitsekulu püsivalt üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust ning valdkonda stabiilselt arendada. Kuid lisaks kahele protsendile finantseerib valitsus eraldi täies mahus liitlaste vastuvõtuga seotud kulutusi.
„Samuti saame järgmise nelja aasta jooksul kaitseinvesteeringute programmi raames 100 miljonit eurot laskemoona soetamiseks. See läheb suurekaliibrilise laskemoona soetamiseks tankitõrjesüsteemidele, õhutõrjesüsteemidele, suurtükkidele ning miinipildujatele. Kui meil on relvad olemas, siis tuleb need varustada ka vajaliku laskemoonaga,” sõnas Jüri Luik.
Pikemat usutlust kaitseminister Jüri Luigega saab lugeda laupäevasest Vooremaast.
TIIT LÄÄNE
