Ka Jõgevamaa päästjad ootavad palgatõusu

Internetilehekülg palgad.ee, mida haldab CV Online, väidab, et päästjate palk on 760 eurot. Siseminister Andres Anvelt räägib ajakirjanduses päästjate keskmisest põhipalgast, millesse pole arvestatud lisatasusid, see olevat 808 eurot kuus. Koos lisatasudega ulatub keskmine palk 920 euroni. Pidades silmas seda tööd, on numbrid masendavad. Esmaspäevaks oli kavandatud päästjate ametiühingu, siseministri ja peaministri kohtumine Stenbocki majas.


“Päästjad oma palga nimel streikida ei saa. Ega meil valikuid väga ei olegi. Tuleb loota, et meie tööd tahetakse vääriliselt tasustada. Seda võimalust, et paneme uksed kinni ja välja ei sõida, meil pole, ja süda ka ei luba,” rääkis Jõgeva komando pealik Hannes Nigulas.

“Ametiühingusse kuulumine on vabatahtlik. Jõgeva komandost on selle liikmed ehk pooled. Ega ma ei peagi teadma, kas või kes sellega on ühinenud.

Ametiühing oli suhtelisel aktiivne 7-8 aastat tagasi. Vahepeal  tehti meile 12tunnised vahetused ja see ei sobinud kuidagi – praegu on vahetus 24 tundi ja lubatakse, et nii jätkub.

Enamikku meestest hoiab siin kutsumus, tahetakse aidata. Päris paljud professionaalsed päästjad käivad ka vabatahtlike komandodes tööd tegemas – raha nad sealt ju ei saa. Motiveerib kindlasti ka see, et inimene on 24 tundi tööl ja siis 72 tundi vaba. ”

Jõgeva komandos on 24 meest, neli valvevahetust. Mehed on jagatud rühmadesse ehk vahetustesse. Jõgeval on tööl nelja ja viie mehega vahetused. Kui keegi puhkab, on neli, ja kui kõik tööl on, siis viis. Vahepeal on vabad vahid, et ei tekiks ületunde.

“Kui on tulekahju, minnakse siit kohe kahe autoga, põhiautoga ja paakautoga. Liiklusõnnetusele lähevad kõik neli meest põhiautoga. Kui peaks sealt edasi minema tulekahjule, siis minnakse ka ainult põhiautoga. Me ei saa mõelda, et jätame mõned mehed varusse, sest siis tuleb esimesel sündmusel töökäsi puudu,” rääkis Nigulas töökorraldusest

Jõgevalt ei ole praegu keegi palga pärast ära läinud.

“Palgateema on tulnud ikka nii, et teistel on palgad eest ära läinud. Erinevalt PPA-st tuleb päästeametil kuidagi napilt seda palgakasvu ja Eesti keskmine kõnnib eest ära. Kui me laseme praegu riigi keskmisel eest ära minna, tekivad perioodid, kui inimesed hakkavad ära minema. Kõik tahavad oma perele paremat sissetulekut, mis on ju loogiline ja inimlikult arusaadav,” muretses Jõgeva komandopealik tuleviku pärast.

Oma palgatasemelt päästeametis on Jõgeva komando üsna keskmine või natuke allpool. Lähtuvalt tööturu survest, on palgad natuke kõrgemad Harju- ja Ida-Virumaal.

“Meil ongi üks päästja puudu, põhimõtteliselt otsime juba eelmisest sügisest. Üks kandidaat oli, aga tema ei kvalifitseerunud,” rääkis Mustvee komando pealik Taavi Müürsepp. Uuel töötajal peab olema korras tervis, head füüsilised võimed. Vajalik väljaõpe võtab ka aega. Samuti tehakse kandideerijatele põhjalik taustakontroll.

“Meie päästja läks tööle Tallinna komandosse. Suur häda on see, et töö nõuded ja pakutav palk ei ole kooskõlas. Kuigi meie kandis tööd ka nii eriti võtta pole, siis need inimesed, kes meid huvitaksid, on leidnud endale tasuvama töö,” ütles Müürsepp.

“Põltsamaa komandos on praegu kõik päästjad olemas ja hetkel kellegi lahkumist ei karda. Viimastel aastatel on küll liikumist olnud, on mindud teisele tööle ja Soomegi. See pole seni olnud massiline, aga üksikud on ikka läinud,” ütles Põltsamaa komando pealik Peeter Randoja.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus