Jaanikuu oli tänavu väga muutliku temperatuurirežiimiga ja väheste sademetega. Kuu esimestel päevadel kippus kuumus liiga tegema. Päeviti tõusid õhutemperatuurid varjus 21 kuni 26 kraadini. Päikese käes oli veelgi kuumem.
Kuivus kippus taimedele liiga tegema ja päevastel tundidel võis näha närbumist. Vähest ja lühiajalist põualeevendust pakkus mitmel pool maakonnas 4. juunil sadanud äikesevihm.
- juuniks läks ilm nii külmaks, et maksimaalne õhutemperatuur ulatus ainult 14 kraadini. Külmatunnet lisas veelgi iiliti kuni 15 m/s ulatuv tugev tuul. Raske oli nii järsu ilma muutusega harjuda, õiget riietust valida, et õues liikudes mitte külmetuda. Jahe ilmaperiood kestis 8. juunini. Kõige külmemal ööl (7. juunil) langes õhutemperatuur ühe plusskraadini ja maapinna lähedal esines öökülma. Jõgeval registreeriti kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -2,1°C ja rohul -3,8°C. Kohati said kartulipealsed kahjustada, külm võttis ära aedoad ja avamaale istutatud kõrvitsad.
Esimese dekaadi lõpuks muutusid päevad uuesti südasuviselt soojaks, aga ööpäevased temperatuuride kõikumised jäid suureks. Osa öid (9., 10. ja 13. juunil) osutusid nii jahedateks, et maapinna lähedal rohul registreeriti miinuskraade. Juunikuu kõige kõrgem õhutemperatuur pandi Jõgeval kirja 11. juunil – 27,8°C. Siinjuures võiks mainida, et see näit jääb nelja kümnendikkraadi võrra madalamaks tänavuse maikuu maksimaalsest temperatuurist. 12. juunil sadas äikesevihma. Kohati oli sadu tugev ja põllud said korralikult kastetud. Sadukülas registreeriti ööpäevaseks sajuhulgaks 38 mm, Põltsamaa lähistel 32 mm, Pajusis 18 mm, Kääpal 13 mm.
Sajuhulk jäi väikeseks
Need vihmad olid väga oodatud ning põllu- ja aiakultuuridele vajalikud. Kahjuks jäid aga paiguti sajusummad nii napiks, et suutsid niisutada mulda lühikeseks ajaks ainult pinnalt mõne sentimeetri sügavuseni. Soe ilm püsis kogu teise dekaadi vältel. Kuivemates piirkondades kannatasid põua tõttu suviteraviljad ja alumised lehed kolletusid, moodustunud külgvõrsed kängusid. Heina esimese niite saak jäi väikeseks ja ädalakasv oli aeglane. Kuuma ja põua tõttu ei viljunud mitmed põllu- ja aiakultuurid normaalselt.
- juunist muutus taevas pilvisemaks ja päevased temperatuurid kõrgele ei tõusnud. Vihma tuli viiel päeval järjest, kuid ööpäevased sajuhulgad ei olnud kuigi suured. Jõgeval sadas 21. juunist kuni 25. juunini kokku 11 mm. Sageli suutis tugev tuul juba enne järgmist vihmahoogu mulla uuesti ära kuivatada ning taimed kannatasid veepuuduse käes.
Kuni kuu lõpuni enam õiget vihma ei tulnud. Aeg-ajalt ainult tibutas, tegi asfaldi kirjuks. Samas aga püsis 26. juunist kuni 29. juunini temperatuur kõrge. Päeviti mõõdeti sooja 23–28 kraadi. Ristikul ja mitmetel teistel taimedel närbusid päevastel tundidel lehed. Kuivemates kasvukohtades oli märgata veepuudusest lehtede kokku rullumist ka kaskedel ja osadel vahtratel. Juuni lõppes jaheda ja tuulise päevaga.
Tavalisest soojem ilm
Kokkuvõttes kujunes tänavune jaanikuu keskmise õhutemperatuuri järgi (Jõgeval 15,0°C) viimase 96 aasta keskmisega võrreldes 0,5 kraadi võrra soojemaks. Üle 25kraadise soojusega päevi esines 8 korral, mis ületab keskmist arvu kahekordselt. Kasvavas kokkuvõttes kogunes kuu lõpuks efektiivseid (üle 5°C) õhutemperatuure Jõgeval 670°C, mis on keskmisest ligi 160 kraadi võrra rohkem ja vastab looduse arengus kahenädalasele edumaale. Aktiivseid (üle 10°C) temperatuure kogunes 30. juuniks 880 kraadi, mis ületab vaatlusaastate keskmist summat ligikaudu 200 kraadi võrra. Kuu lõpus alustas harilik pärn õitsemist. Suurelehine pärn õitses juba varem. Mustal ja punasel sõstral olid marjad värvunud.
Vihma tuli Jõgevamaal juunis esialgsetel andmetel 17 kuni 59 mm, mis on kõikjal maakonnas keskmisest vähem. Teistest piirkondadest enam sai vihma maakonna lääneosa ja kõige vähem põhjaosa. Jõgeval sadas kuu jooksul 23 mm, mis moodustab vaatlusaastate (1922‒2016) keskmisest 33%. Kahe kuuga (1. mai kuni 30. juuni) tuli Jõgeval vihma 40 mm, millest kahe millimeetri võrra vähem kogunes viimase 96 aasta jooksul sademeid ainult 1992. aastal. Jõgeva ja Tooma on olnud tänavu kevadel ja suve algul kogu Eestimaa piires ühed kõige kuivemad paigad.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
