Jürikuu esimene päev on üldtuntud kui naljapäev ning meie rahvakalendri järgi on see ka karjalaskepäev. Et mõlemad toredad tähtpäevad ära märkida, korraldas Juula külas tegutseva MTÜ Loomemõis aktiivne rahvas laupäeval, 1. aprillil humoorika lastelaskepäeva.
Õnneks on lastekari!
Keskhommikuks koguneti Elistvere järve lähistele perekond Põllu õuele, et korraldada esmalt karjalaskepäev lastele, sest nagu ütles pereema Mari-Liis Põld – kui muud karja enam pole, siis lastekari on külas õnneks ikka olemas.
Rahvaluuleteadlane Reet Hiiemäe rääkis esmalt karjalaskepäeva tähendusest varasemas külaühiskonnas. Selle juurde kuulunud rituaalid pidid tagama algaval karjatamishooajal loomade hea tervise ja kaitsma neid võimalike ohtude eest. Tema sõnul on karjalaskepäeva maagilisi toiminguid alates 19. sajandi lõpust küll enamasti jüripäeval läbi viidud.
See on tegelikult ka meie looduse eluringi arvesse võttes loogiline, sest sellised kevaded, kus sõralised-sarvilised juba aprillikuu alguses karjamaalt midagi põske pista leiavad, on ikka väga haruldased.
Reet Hiiemäe sõnul kuulus karjalaskepäeva juurde rohkelt karja- ja põllukaitsenõidust, näiteks ohverdamine, püssilaskmine, hõiskamine, suitsutamine, kaitsemärkide tegemine. Võsavillemite peletamiseks lausuti hundisõnu, käidi ümber karja.
Jürikuu esimesel päeval on hea nali ja mõnus huumor au sees, seega otsustas Loomemõisa rahvas, et iidseid traditsioone võiks kohandada lastele, sest nemadki vajavad pärast pikka pimedat ja jahedat aega rohkem värsket õhku, tervislikku liikumist ja ka kaitsmist.
Hea tervis kindlustatud
Kui vanal ajal visati toores muna üle väljamineva karja, siis nüüd visati see üle inimeste.
Muna jäi maandudes terveks, järelikult peaks asjaosalistele tervis, õnn ja tubli kosumine kindlustatud olema. Keegi ei jäänud ilma ka tervistavast suitsust, sest tuul vahetas alatihti suunda ja jagas lõkkesuitsu kõigi tule ümber seisjate vahel kenasti ära.
Reet Hiiemäe tõi ka mõned näited ammustest karjalaskepäeva rituaalidest.
Koeru kandist on aastail 1890-1893 kirja pandud, et karjalaskepäeval süüdati karjavärava alla lõke, kus pidid põlema kolmest maavaldusest pärit kadakad ja mõni nõiakolla oks. Kogu kari aeti üle selle lõkke, et suits peletaks loomade kallalt nõia hambad ja hoiaks ära muu kurja.
Risti kihelkonnast on aastal 1925 muu hulgas kirja pandud tava, mille järgi jagas peremees karjalaskepäeval loomadele jõulust ja vana aasta õhtust alles hoitud leiba, mis väikestest tükkideks lõigatud ja soolaga segatud. Tõrvaga tehti iga looma ninale rist.
Naljapäeva auks pajatasid nii lapsed kui täiskasvanud muhedaid anekdoote, sest oli ju ka naljapäev.
KAIE NÕLVAK
