Tabivere kapellil täitus hiljaaegu kolmekümnes tegutsemisaasta. Sel puhul kutsuti maakonna tuttavad pillimehed, aastatepikkused sõbrad ja toetajad ning kunagised orkestrikaaslased rahvamajja meenutustepeole. Teretulnud olid loomulikult kõik, kellele rahvamuusika südamelähedane.
Tabivere rahvamuusikuid juhatas selle asutamisest saati Liidi Vaino. Tema eestvedamisel on siin vahelduva eduga musitseerinud ka lastekapell ja kandleansambel ning enam kui kümne aasta eest loodud ja praegugi tegutsev naisansambel Laulusõbrad, kuid tänavune kevad jäi rahvamuusikafännist Liidile viimaseks ning sügisel võttis nii orkestri kui lauluansambli juhatamise üle Artur Aunap.
Jauramikopsijast orkestrijuhiks
“Eks saatus ikka kaitse iga pillimeest,” ütleb Leelo Tungal optimistlikult rahvamuusikute hümniks kujunenud laulus “Pillimehe leib”. Paraku ei kaitse saatus kedagi igavesti, küll aga võib tõdeda, et Tabivere pillimeeste kauaaegset eestvedajat soosib saatus ka nüüd, kui tema hing taevases orkestris mängib.
Ütles ta ju Arturile naljaga pooleks korduvalt juba siis, kui poisi nina veel vaevu kandlelauast üle vaatama küündis, et eks sina hakkad kord minu asemele, kui ma enam ei jaksa. Ja poiss, kes viieaastaselt koos vanaema Viivega orkestriproovis käima ja jauramit kopsima hakkas, hiljem saatekannelt proovis, kontrabassigi dresseeris ja muusikakoolis akordioni õppis, lubas alati, et ta seda tingimata teeb.
Nii ongi Tabivere kapellil ja Laulusõpradel nüüd neist kõigist mitu korda noorem juhendaja, kes Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias huvijuhiks ja loovtegevuse õpetajaks õpib. Sest Artur pidas oma sõna.
Mälestati ja meenutati eredamaid hetki
Liidi Vainole, teistele siitilmast lahkunud orkestrikaaslastele ning kõigile nendele, keda meie hulgas enam pole, pühendati leinaminut ja süüdati mälestusküünal. Orkestri kauaaegse juhi mälestuseks kõlas Vello Toomemetsa/Leelo Tungla “Pillimehe leib”.
Päevakangelased lubasid, et ei tüüta külalisi pikkade ja üksikasjalike heietustega oma kolmekümneaastasest ajaloost, sest Liidi koostatud kroonikakaustad olid kõigile huvilistele tutvumiseks välja pandud. Põgusad meenutused eredamaist hetkedest vaheldusid asjakohaste pillilugudega, aeg-ajalt toeks Laulusõbrad.
Kui kroonik oli 1987. aasta hilissügisel üles tähendanud, et äsjaloodud kapell esines Saadjärve kolhoosi jahimeeste korraldatud metssea söömise peol, siis avaldas kapellijuht Artur selle sõnumi ettelugemise järel arvamust, et kes siis liha ilma kapsasteta sööb, ja kohe järgnes pillilugu pealkirjaga “Tuduküla hapud kapsad”.
Aastal 1991 valmis Tabivere vanas rahvamajas lõik filmist “Tule tagasi, Lumumba” ja sealses külapeostseenis tegi muusikat sama kultuuriasutuse kapell. Katkend linateosest tõi nii mõnelegi peolisele nostalgiapisara silmanurka, eriti liigutatud oli aga orkestri üks asutajaliikmeid, oktoobris 88. sünnipäeva tähistanud Vaike Kamenik. Noored, ilusad ja hõbehäälsed, laulavad nad filmis koos Liidi Vainoga: “…kui põlesid jaaniöö tuled ja helises lauluhääl…”
Filmis kandus tegevus peagi peost kaugemale, aga taustaks kõlas sealt veel lugu metsajärvest, mille päevakangelased nüüdki ette kandsid.
Orkestri 15. sünnipäev peeti olukorras, kus vana rahvamaja enam ja uut veel ei olnud. Miinuskraadid leidsid endises poeruumis ehk tulevases rahvamajas pidutsejad iga nurga ja kardinasiilu tagant üles, aga tore oli, eriti neil, kes ise lustlikult kaasa lõid. Selle ekstreempeo auks kõlas “Lustilugu”.
Aastast 2006 on pillimeestel eredalt meeles Priit Aimla/Tõnis Lepa vabaõhulavastus “Saadjärve saamise lugu”, mida Tabivere harrastusteater Saadjärve ääres, Kalda rannas, palaval suvel mitmel korral etendas ja kuhu kaasati ka kapell.
Selle toreda kultuurisündmuse mälestuseks kanti ette laul “Saadjärve lained”. Heino Mähari viisile oli muide omal ajal sobivad sõnad kirjutanud kauaaegne Tabivere kooli emakeeleõpetaja Evi Karro.
Tänulik sõpradele ja abilistele
Kroonikakatkeid laulude ja pillilugudega pikkides jõuti tänasesse päeva.
Oma etteastetega aitasid koosviibimist sisustada Esku ja Torma kapell. Õnnitlema olid tulnud ka Siimusti pillimehed, kuigi nemad praegu enam orkestrina ei tegutse, sest kui sõbrad sünnipäevale kutsuvad, tuleb ju tulla! Omavahel saadi aastate jooksul paremini tuttavaks Tabiveres aastaid toimunud rahvamuusikapäevadel, samuti Torma Kapellaritel.
“Need on minu sõbrad,” tutvustas Artur Aunap Eha Niglast, Stina Heinolat, Marta-Helene Hansingut ja Romet Allingut, kui koos nendega pilliloo lahti lõi.
Jõgeval tegutsevat ansamblit Tuustar juhendab Eha Niglas ning Tabivere pidu aitas sisustada kollektiivi vähendatud koosseis. Sõbrad on kuldaväärt ja neid tuleb hoida, samuti ei tohi kunagi unustada aitajaile aitäh öelda.
Artur tänas kapelli nimel kõiki, kes sünnipäevakontserti sisustada aitasid, samuti kodurahvamaja, kus orkestril sellest sügisest alates uus prooviruum on. Naljaga pooleks ütles ta aitäh ka oma “moosekantidele”, et ta orkestrisse tagasi võeti.
Loomulikult oli Artur, kes vahepeal nii hoolega tarkust taga nõudis, et pidevalt kapelliproovides ei käinud, seal alati vägagi teretulnud ja, mis salata, pärast suvehaku kurba sündmust ka pillimeeste ainuke lootus.
Õnnitlejaid oli palju – nii koduvallast kui kaugemalt. Jõgeva maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt andis Artur Aunapile üle tänukirja tiitliga Tubli Tegija, juubelit tähistavale kapellile aga au- ja tänukirja rahvakultuuri keskuselt.
Praeguse koosseisuga on Tabivere rahvamaja kapell tegutsenud viimased 15 aastat:
Artur Aunap – juhendaja, akordion
Viive Aunap ‒ asutajaliige, jauram
Maila Valt – saatekannel
Ülo Nõvak – kontrabass
Kaie Nõlvak – triangel.
KAIE NÕLVAK
