Traditsiooniliselt saab Põltsamaa käsitöölaat, kus pakutakse kohalikku käsitööd ja meelelahutust, teoks jõulukuu esimeses pooles ehk seekord siis täna.
Juba üheksateistkümnendat aastat järjest korraldatakse Põltsamaa kultuurikeskuses jõulupühade eelset käsitöölaata. Kohalik rahvas nimetab seda laata küll rohkem jõululaadaks, aga et Põltsamaa on tuntud käsitöömeistrite poolest, siis eelistavad nemad selle laada ikka käsitöölaadana välja reklaamida.
Lastele rohkelt tegevusi
Põltsamaa kultuurikeskuse direktori Janne Karu sõnul on tänavuse käsitöölaada näol tegemist juba harjumuspäraseks saanud ettevõtmisega. Suurema muutusena osaleb seekordsel laadal MTÜ Trollitrall, mis korraldab tegevusi lastele. Lastel on võimalus liugu lasta, pallidega mängida, joonistada, meisterdada, multifilme vaadata jne. Lastele on ka varasematel käsitöölaatadel tegevust pakutud, kuid mitte nii mitmekesist.
Lapsed askeldavad kultuurikeskuse teisel korrusel. Kui emad-isad tahavad alumisel korrusel toimuvat kultuuriprogrammi vaadata ja käsitööga tutvuda ning seda osta, on neil võimalus lapsed selleks ajaks teisele korrusele mängima ja meisterdama jätta. Kui eelnevatel aastatel oli tavaliselt juba nädalapäevad enne laata kõik kauplemispinnad välja jagatud, siis tänavu oli veel laadanädala alguses vabu kauplemiskohti nii kultuurikeskuses kui selle ees platsil.
Põltsamaa käsitöölaadale registreerumine algab üsna varakult ning esimesed kauplemisest huvitatud käsitöötegijad andsid endast teada juba suve lõpus. Esimene neist Lõuna-Eestist. Janne Karu järeldas, et küllap kehtib ka kauplemisest huvitatud inimeste puhul teada-tuntud ütlemine, et kaugelt nurga inimesed peavad ikka esimesed olema. Kõigile, kes kauplemisest Põltsamaa käsitöölaadal huvitatud, on kindlalt teada antud, et kaubelda saab ainult ehtsa käsitööga ning mistahes kauba vahendajad ja edasimüüjad ei ole sinna oodatud.
Tänavusele laadale on uuesti tulemas mõned sellised käsitöötegijad, kes seal viimastel aastatel käinud ei ole, nende hulgas seebi ja huulepalsami valmistajad. Teisipäeva keskpäevaks oli registreerunud 67 kauplejat. Aasta tagasi osales, teisipäevast seisu arvestades, Põltsamaa laadal kümmekond käsitöölist rohkem.
Kauplejaid jätkub nii õue kui tuppa
Traditsiooniliselt pakutakse käsitöölaadal ka ehedat ja maalähedast toidukaupa. Toiduga kaubeldakse väljas, kultuurikeskuse esisel platsil. Käsitööga kauplejad peavad ennast paika sättima laupäeva hommikul alates kella seitsmest. Janne Karu sõnul on seekordsele Põltsamaa käsitöölaadale tõhusalt reklaami tehtud ja ta loodab, et tänavu osaleb veelgi rohkem rahvast kui varasematel aastatel.
Laadale pääseb üheeurose piletiga. Kultuurikeskuse direktori arvates on see üsna tagasihoidlik summa, sest laada korraldamisega kaasnevad paratamatult kulutused. Vahel on Põltsamaa käsitöölaadal ka jõuluvana kohal olnud, ent seekord teada siiski ei kutsutud, sest lastele pakutakse tänavusel laadal rohkem muid tegevusi.
Laadalt on saab osta kootud ja tikanditega esemeid, tarbekeraamikat, maalitud portselani, savist ja klaasist ehteid, dekupaažiga kaunistatud ehete karpe, maitsetaimi jpm.
Anu Kruusimaalt on võimalus osta rahvusliku mustriga kirikindaid. Põltsamaa kandis tuntud leivaküpsetaja Triin Kuus pakub kodust käsitööleiba. Õues müüb üks käsitöömeister metallist tooteid, sealhulgas lillealuseid. Kaks käsitöömeistrit tuleb kohale Lätist. Üks neist müüb dekoratiivseid küünlaid ja teiselt on võimalik osta klaasist esemeid.
Käsitöölaada korraldajad loodavad, et laupäeval tuleb mõnus talveilm, mis soosib laadale kauplema ja ostma tulevaid inimesi, aga eelkõige just neid kauplejaid, kes oma tooteid kultuurikeskuse esisel platsil välitingimustes müüvad.
Kui juba üheksateistkümnenda Põltsamaa käsitöölaadani välja on jõutud, siis tuleb seal päris kindlasti ka kahekümnes käsitöölaat.
Kääpa jõululaada tulu pisemate heaks
Maakonna teises servas, Saare vallas, Kääpa lasteaias saab laupäeval juba kuuendat aastat järjest teoks heategevuslik jõululaat. Kääpa jõululaada korraldaja Annika Orase sõnul müüakse ka Kääpal peetaval jõululaadal ehedat käsitööd, mille hulgas on kudumeid, keraamikat, omavalmistatud seepe, mänguasju, koduseid hoidiseid, kodus küpsetatud leiba jpm.
Üks kaupleja on laadale tulemas Alatskivi magasiaidast ning väga omapärast toodangut pakub kohalik kasesiirupi valmistaja. Annika Orase märgib, et käsitöömüük moodustab kogu jõululaadast vaid väikese osa. Jõululaada raames toimuvad ka heategevuslik oksjon, loterii, kohvik, töötoad, õuetegevused ja veel esinejate etteasted. Kääpal peetav jõululaat on kasvanud oluliselt suuremaks kui korraldajad seda esialgu kavandasid aga nagu Annika Oras ütleb, ei ole nad laada nime muutnud rõhutamaks, et laada kontseptsioon on endine.
Korraldaja kinnitusel külastab Kääpa jõululaata iga aastaga üha rohkem inimesi. Paljud, kes sealtkandist pärit, tulevad just jõululaada ajaks kodukohta, kusjuures lausa suguvõsade kaupa. Nii mujalt Eestist kui välisriikidest. Ongi välja kujunenud olukord, kus sealtkandist pärit inimesed plaanivad kodupaiga külastamist suvel Kääpal toimuva kohvikutepäeva ajal ning talvel seal toimuva jõululaada ajaks.
Viit Tartu-Jõhvi maantee ääres kutsub möödujaid juba hulk aega enne laada teoks saamist.
Kääpa jõululaadal teenitud tulu kasutatakse Kääpa lasteaia jaoks. Varasemate laatade ja kohvikutepäevade tuluga on lasteaeda ehitatud väliterrass, kiik, puidust mängumaja ja -mänguauto. Tänavuse aasta kohvikutepäeva ja jõululaada eest teenitud rahaga plaanitakse suurendada lasteaia õueala. Selleks tuleb suurem territoorium aiaga piirata ja valgustada. Annika Orase sõnul on neil kohvikutepäeva tulu natuke üle 1000 euro aga plaani ellu viimiseks on siiski rohkem raha vaja.
TOOMAS REINPÕLD
