Jõulukuusekasvatuses saab saaki lõigata kaheksa aasta pärast

Torma lähedal jõulukuuski kasvataval Picea Grupil on üks esimesi istandus lõikamisküpseks saanud, kaheksa-üheksa aastased puukesed pakuvad tänavu paljudes kodudes jõulurõõmu.


Jõulukuuskede kasvatamine pole lihtne – igal aastal tuleb suviti kuuskede vahelt kolm-neli korda heina niita, esimestel aastatel puude latvasid kohendada, paaril viimasel aastal antakse kujundlõikusega kuuskedele kuju. Lisaks korrigeeritakse oksi, selleks on spetsiaalne kamm, mille abiga saab n-ö auk üheks aastaks kinni, siis kasvatab puu selle vahe ilusasti täis. See käib nii, et võetakse alumise ringi oks, tõmmatakse see kammiga ülespoole, siis saab vahe täis kasvada.

Istikute kasvatamine nõudis jätkutegevust

Picea Grupis on palgal paar inimest, kes kuuseistandusega aasta ringi tegelevad, hooajal tulevad teised inimesed teiste tööde juurest samuti appi. Picea Grupi juht ja üks omanikest Taavi Tõnts ütles, et hooajatöötajaid palgata on keeruline.

Igal aastal on ettevõte investeerinud kopsaka summa ning ostnud mõne masina, mis vähendab käsitsitööd. “Suviti hooldatakse kuuskede vahelt masinatega ning on ka seadmed, millega saab väetada. Vajalikke masinaid valmistatakse Taanis, Saksamaal, ja paraku on mõlemad maad tootjana väga kallid, tehnika tasuvusaeg on pikk. Mõni on meilt küsinud, et kas teil läheb nüüd nii hästi, et soetate juba masinaid. Olen vastanud, et need masinad pole soetatud jõulukuuskede müügist saadud raha eest. Praegu oleme jõulupuid suurema osa ajast ainult kasvatanud, müügiga oleme tegelenud paaril viimasel aastal. Me alles otsime müügikanaleid. See pole piisavalt pikk aeg, soetamaks tehnikat. Tehnikat saab osta teiste tegevuste arvelt,” rääkis Taavi Tõnts.

Praegu kasvab Picea Grupile kuuluvatel maadel jõulukuuski umbes 15 hektaril. Sektoreid on siit-sealt juba ära lõigatud. “Müüme terve sektori tühjaks ja alles siis istutame sinna uued puukesed,” lisas Tõnts.

Kui jõulukuuseistandus tühjaks saab, tuleb kõigepealt freesida kännud. Vaja on freesi, mis purustab kännu umbes 20 sentimeetri sügavuselt. Kännud hakkaksid muidu uut istutust ja hooldamist segama, sest nad on kõrgemad kui maapind. Alles siis lõpeb ühes sektoris ring ning algab uus.

Picea Grupp on kuuseistikuid kasvatanud pikemat aega. Loogiline jätk on tegeleda ka jõulukuuskede kasvatamisega. “Istik on meil olemas, ühel hetkel tuli mõte, et istikumüügile ja oma metsadesse istutamisele võiks olla jätkutegevus.” Nii jõudsid Picea Grupi omanikud Taavi Tõnts ja Vaido Kalm jõulukuusekasvatuseni.

Praegu läheb müüki teine suurem istandus. Esimene oli üsna väike. “Alustasime riskide maandamiseks väikese kogusega. Kaheksa-aastane tsükkel, mil jõulukuusk kasvab müügiküpseks, on täiesti ennustamatu. Pannes taimed kasvama, puudus meil müügikogemus. Mida kõike võib kaheksa aasta jooksul muutuda? Võib olla polegi jõulupuudele õieti turgu? Tegemist on ikka väga suure riskiga äriga,” rääkis Tõnts.

Tema sõnul veeretab eestlane mõtte jõulukuuse ostmisest viimasele minutile. “Väga mugav on tulla jõulukuuseistandusse ja minna siit koju tagasi oma väljavalitud puukesega. See on kindla peale minek.” Umbes nädal enne jõule on inimestel võimalik tulla Picea Grupi jõulukuuseistandusse ja valida kohapeal sobiv puu välja. Tullakse peredega, lapsed kaasas, vaadatakse istanduses ringi, valitakse puu. Oma jõulukuuse saab ise maha saagida, kui klient selleks soovi avaldab. Puu pakitakse, nii on teda mugav autosse panna. Lastega on looduses käidud, on nähtud, kuidas ja kus puu kasvab ja kuidas teda maha võetakse. Ja siis minnakse järgmiste toimetuste juurde. Tundub, et inimestele niiviisi sobib,” märkis Taavi Tõnts.

Taskulambiga jõulupuud otsima

Tema sõnul on eestlane viimastel aastatel ka ausamaks muutunud. “Kas 15-20 eurot jõulukuuse eest välja käia väärib suvalisel hetkel kusagil võõrast metsast kuuse pätsamisega vahelejäämist? See mäng ei vääri küünlaid. Inimene on väga mugavaks läinud, ta tahab puukese kaasa viia oma kodu lähedalt ja üsna viimasel minutil. Kõigepealt ostetakse jõulukingid, siis jõulusöögid ja otsustatud, kus jõulude ajal ollakse. Siis avastatakse, et oi, kuuske on ka vaja. Aeg on juba nii hiline, et metsa enam minna ei ole aega, valitakse käegakatsutav võimalus.

“Me oleme ka 24. detsembri õhtul käinud jõulukuuseistanduses taskulampide valgel jõulupuid välja valimas. Jõgeval oleme juba müügikoha sulgenud, kuid inimesed tulevad istandusse. Loomulikult peab klient oma kuuse saama.”

Oma jõulupuu võib sügisel välja valida

Mõni inimene tuleb juba varasügisel ja valib Picea Grupi istanduses oma jõulupuu. See märgitakse ära ning vahetult enne jõule võib valitule järele tulla.

Picea Grupi istandusest saab kuuski osta nii, et klient tuleb ja valib puud ning need märgitakse ära, võetakse maha ja pakitakse kokku, pannakse aluste peale ja saadetakse kohale. Ühele alusele mahub sõltuvalt puude suurusest 60-90 jõulupuud.

Picea Grupp istutab igal aastal uue koguse jõulupuid. Et oleks tagatud järjepidevus. Kuusk on Taavi Tõntsi sõnul huvitav taim, et esimestel aastatel kasvab üsna vähe, aga kui siis n-ö paisu tagant pääseb, kasvab päris tublisti.

Taavi Tõnts kummutab ka müüdi, et jõulukuuskedega on väga lihtne – paned taimed maha ja mõne aasta pärast muudkui müüd. “See ei ole lihtne teenistus,” tunnistas ta.

Jõulukuuskedega lõpeb töö jõulude ajal. Järgmised suuremad tööd algavad mais, kui hein on niidukõrge. Siis ei teki enam vahepausi, sest hooldused, pügamised, vahele istutamised, kammide panek, vajadusel putukatõrje ja märkimine kestavad jõuludeni.

“Turustamine on meie jaoks veel küllalt tundmatu maa, hulgiklientide otsimise töö käib aastaringselt. Ennast tutvustamata hulgiklient meie juurde ei tule,” rääkis Tõnts.

Seda mõtet, et tegeleda ise jõulukuuskede jaemüügiga suuremates linnades omanikel tekkinud pole. Tegeledes ise aktiivselt jaemüügiga suurlinnades, tuleb tõenäoliselt maksta lõivu kasvatamiselt. Varem või hiljem jääb igaüks n-ö oma liistude juurde – kes kasvatab, see kasvatab ja kes müüb, see müüb. Kõike hästi teha ei saa. N-ö magusamad kohad on kindlasti juba hõivatud. Sinna enam ei pressi. “Meie kasvatame kuuski nii hästi kui oskame ja las teised müüvad,” lisas Tõnts.

Jõgeval on nad siiski Selveri kõrval paar aastat oma kuuski müünud ja üsna edukalt. “Me oleme kohalikele inimestele teadvustanud, et oleme olemas, puud on Jõgeva lähedal kasvanud ja meie juurest saab ilusa puu osta.”

Jõgeval ei ole samuti mõtet müüa kuuski varem kui nädal enne jõule. Ka tänavu tuli Picea Grupp oma kuuski pakkuma 18. detsembrist. Varasemaks pole mõtet alguskuupäeva viia. Põhimüük on ikkagi 20.-23. detsembrini, inimesed teavad, et jõulukuused on olemas, küll ma ostan.

“Hulgiostjatel oleme samuti palunud oma valikud ära teha võimalikult varakult, et meil tekiks aegsasti ülevaade, kui palju jõulukuuski saame veel ise hulgiklientidele pakkuda ja mida saame plaanida jaemüügiks istanduses.”

Kuidas jõulukuusk kaua ilus püsiks

*Enne tuppa toomist võiks kuusk olla pool päeva n-ö vaheruumis, jahe esik või garaaž sobib selleks suurepäraselt.

*Enne vettepanekut tuleks paarisentimeetrine seib alt ära lõigata, sest kuusk ajab vaiku välja, kui vaik on kivistunud, siis sealt ei saa ta enam vett kätte, sest poorid on umbes.

*Kui ketas on lõigatud, kulub kuusel kõige rohkem vett, ta tõmbab seda endasse väga palju. Tasub jälgida, et veenõu tühjaks ei saaks.

*Kui kuusel on piisavalt vett, ei juhtu temaga midagi ja ta seisab väga hästi.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus