Jõgewa muuseumi haldav mittetulundusühing (MTÜ) Pommiauk on ostnud uue muuseumimaja taha kaks hektarit maad. Sinna tahetakse luua memoriaal lahingus hukkunud sõduritele, ükskõik mis relvajõududesse nad kuulusid. Ei sõltunud ju siinkandis kantud munder maailmavaatest ega rahvusest, vaid sageli ainult sünniaastast.
Nagu ikka linnaääresed metsad, oli see paik juba nõukaajal prügi täis veetud. Praeguseks on territoorium prügist puhastatud ja muru külvamiseks ette valmistatud. Suureks abiks tehnika ja nõuannetega oli osaühing Moreen. Platsil saab tulevikus eksponeerida Jõgewa muuseumi tehnikat. Hea meelega ootab Pommiauk oma platsile üritusi korraldama ka Kaitseliitu.
Esimene väljapanek ajendas muuseumi asutama
Muuseumiööl oli avatud ka Jõgewa muuseum. Ametlikkust muuseumiöö programmist jäädi eksituse tõttu välja, aga avatud oldi sellegipoolest. Külastajaid, kes sotsiaalmeedia kaudu kutsutuna muuseumiööl kohale jõudsid oli 40, neist umbes pooled kohalikud.
Jõgewa muuseumi selle õhtu programmis oli peale püsiekspositsiooni näitamise oma tulevikuplaanide tutvustamine. Sai vaadata pooleliolevat maja ja teha tiiru uuel auväljakul. Kohal olid ja ekskursiooni tegid mõlemad MTÜ Pommiauk liikmed, kollektsionäärid Sergei Jerjomin ja Eduard Onopa.
Viis aastat tagasi avati esimene korralike riiulitega koduloo väljapanek. Varem oli kogutud põnevamaid esemeid näidatud autoremonditöökoja seintel. Esimene väljapanek leidis ootamatult suure tähelepanu ning ajendas eramuuseumi rajama. Selleks loodi MTÜ Pommiauk, mis jäi ka muuseumi tegevust rahastama.
Mõnda aega tegutsenud muuseumi märkas ning kutsus oma liikmeks kaitseministeeriumi struktuur nimega Eesti Sõjaajaloo Pärand, mis ühendab sõjaajaloolist uurimistööd tegevaid muuseume. Seni on see jäänud ainsaks pidevalt MTÜ-d pidevalt toetavaks organisatsiooniks.
Tegutsemisaja jooksul on Jõgewa muuseumile tema praegused ruumid ilmselt kitsaks jäänud. Muutunud relvaseaduse järgi tulid uued nõuded ruumidele, mida hea meelega arvestatakse, sest Jõgewa muuseum on huvitatud mitte ainult relvade eksponeerimisest vaid ka küllalt autentsest säilitamisest. Seega oli nende säilitamiseks vaja korralikku relvahoidlat. Mõlemad omanikud on saavutanud relvameistri sertifikaadi ja vajavad relvade restaureerimiseks töökoda. Loomulikult on kõik muuseumi relvad ohutud, aga ka nende säilitamiseks vajalikku korda viimine vajab omajagu tööd. Et olemas oli tühi töökojamaja, hakati tegema plaane muuseumi kolimiseks suuremale pinnale.
Uus maja on mõeldud multifunktsionaalsena
Ainult muuseumipiletiga ei püsi praegusel ajal ükski muuseum püsti. Et mittetulundusühingul projektide kirjutamine siiani soovitud tulemust pole andnud, mõeldi selle peale, et tekitada üksus, mis suudaks ennast ära majandada. Sellest lähtus uue maja kontseptsioon – maja on mõeldud multifunktsionaalsena. Lisaks ekspositsioonile on uude majja mõeldud ka õppeklass, et saaks ajalootunde pidada. Seal on piisavalt ruumi ürituste korraldamiseks, et tuua sisse kultuurielu, kuhu saaks pileteid müüa. On mõeldud selle peale, et saaks korraldada teatrietendusi või kontserte. Ja loomulikult on väga tähtis ikkagi sõjaajalooline ekspositsioon – peateemad on sõjaga seotud, aga nagu Jerjomin ütleb, ei tegelenud inimesed sõja ajal ainult sõdimisega vaid ka elamisega. Ja täiesti kindlasti jääb võimalus mõni sõjaaegne relv kätte võtta, tunda, palju see kaalub ja mõelda, kuidas oleks sellisega lahingusse minna. Uues majas on juba oma koha leidnud relvahoidla ja relvameistrite töökoda.
Maja ehitatakse Sirje Projektbüroos koostatud projekti järgi. Et tegemist on eraalgatusega, ei ole mingeid tähtaegu. “Teeme, nagu suudame. Teeme, mida parasjagu suudame,” ütleb Sergei Jerjomin, kes koos sõbra Eduard Onopaga on uue maja valmimisse investeerinud vähemalt teise töökoha jagu töötunde. Pommiaugu lootus saada toetust kohaliku omaalgatuse programmist septiku hankimiseks uue maja juurde, kuna enne 2020. aastat ei ole Jõgeva veevärgil sinnapoole kindlasti kavas laieneda, luhtus. Seega tuleb septikuraha esmalt teenida.
Seni on Pommiauk püüdnud muuseumi rahastada ürituste, näiteks laatade korraldamise kaudu. Selleks, et need oleksid kindlamate tingimustega, kavatsetakse viia oma laadad ka muuseumitagusele auväljakule. Sel aastal jääb vanavaralaat Jõgeval küll toimumata, aga järgmiseks aastaks on asjad juba loodetavasti nii kaugel, et seda uuel väljakul võõrustada. Ka tuleb sinna võimas lõkkeplats, ning hulga ruumi vabaõhuüritusteks, kasvõi jaanituleks. Juurdepääsu auväljakule saab teha kahelt poolt paralleeltänavate kaudu, mis näevad välja palju soliidsemad, kui praegune KEK-i hoov.
Sel aastal on muuseum avatud oma pisikese ekspositsiooniga maist septembrini viiel päeval nädalas. Külastada saab Jõgewa muuseumi teisipäevast laupäevani kella 11-16ni. Sissepääsu eest tuleb loovutada kaks eurot. Teistel aegadel saab ka muuseumi külastada, selleks on vaja kodulehel märgitud telefoninumbril kokku leppida. Muuseumi aitab sel aastal avatud hoida kaitseministeeriumi toetus.
ANDRA KIRNA
