Kokku lõpetab Jõgevamaal gümnaasiumi kuldmedaliga viis ja hõbemedaliga kümme abiturienti. Selline tulemus kinnitab, et head haridust saab omandada kõigis Jõgevamaa koolides. Andekaid noori ja suurepäraseid õpetajaid on igas maakonna gümnaasiumis.
Möödunud nädalal korraldas Jõgeva maavalitsus haridusosakonna eestvedamisel piduliku vastuvõtu maakonna edukatele gümnasistidele, kes koos lõputunnistusega saavad koolist kaasa ka kuld- või hõbemedali. Pidulik vastuvõtt toimus Alatskivi lossis. Tublid lõpetajad kutsusid vastuvõtule kaasa oma lemmikõpetaja.
Piduliku vastuvõtu avasõnad ütles maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna haridusnõunik Heiki Sildnik. Tervituskõnes tunnustas maavanem abituriente, et põhiteadmiste näol on nad ladunud väga tugeva aluspõhja. Milliseks kujuneb aga pealisehitus, sõltub igaühest endast.
“Edasiseks arenguks on vaja rakendada kõiki omandatud oskusi ja teadmisi. Ühendada oskustega unistused, ootused ja lootused. Lisada veel tahe ja tegu, pidev töö iseendaga,” rõhutas maavanem Viktor Svjatõšev. Vastuvõtule palutud õpilased ja õpetajad olid omavahelises koostöös just sellist edu luua suutnud. Maavanem kutsus noori üles oma aega õigesti ja läbi mõeldult kasutama, sest aega on alati vähe ja seda juurde ei saa. Maavanem soovitas noortel jätkuvalt särada ja innukalt edasi õppida, sest siis saavutavad nad ka elus seatud eesmärgid.
Heiki Sildnik tõdes, et tänavune medalisaak on päris hea, suurem, kui aasta eest oli.
Noortel edasised plaanid selged
Anett Pook Põltsamaa ühisgümnaasiumist märkis, et medali saamise nimel tuli tal rohkem pingutada kui neil gümnaasiumi lõpetanutel, kes nii hea tulemuseni ei jõudnud. “Päris niisama medal ju ei tule,” lausus ta. Anetti jaoks oli koolis lihtsam õppida keeli ja teisi loomingulisi aineid, kuid mõnede teiste jaoks jälle oli olukord vastupidine. Anett Pook kutsus vastuvõtule kaasa klassijuhataja Marika Nugise. Kõik Põltsamaa ühisgümnaasiumi viis medaliga lõpetanut olid Marika Nugise klassist. Vastuvõtule olid palutud ka Külli Kalvist ja Heli Lehiste, kes andsid Anettile ja tema klassikaaslastele tunde siis, kui nad esimeses klassis õppisid. Ka nendest õpetajatest on Anett Poogi kinnitusel talle palju abi olnud. Anett plaanib jätkata õpinguid Tallinna tehnikaülikoolis. Oma tulevase elugi plaanib ta Eestiga siduda.
Jõgevamaa gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetanud Ingrid Laurikaineni sõnul ei tunne ta, et oleks pidanud medali saamiseks teistest rohkem pingutama, sest selleni jõudis ta üsna tavapärase õppimise tulemusena. Ingrid tõdes, et tema on n-ö reaalainete inimene, sest kirjandite kirjutamine talle ei meeldi. Jõgevamaa gümnaasiumi valis ta seetõttu, et õde tuli samuti samasse kooli õppima ning talle meeldis, et selles koolis oli palju valikuvõimalusi. Lemmikõpetajana oli Ingrid Laurikainen kaasa palunud Lauri Naberi. “Mina lähen Tartu ülikooli informaatikat õppima,” oli Ingrid oma edasistes plaanides kindel. Informaatika õppimisest huvituva neiu sõnul võiks temast saada näiteks arvutitehnik, lisaks on arvutioskusega inimesel tulevasi töövõimalusi silmas pidades veel väga palju teisigi väljundeid. Tulevikus tahaks ta maale elama asuda. Ingridi sõnul saab arvutiinimene edukalt ka kodus töötades hakkama.
German Žukovskile Peipsi gümnaasiumist meeldisid samuti kõige rohkem reaalained. Noormehe sõnul on võimalus, et ta jätkab kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist õpinguid mõnes Eesti ülikoolis. Samas ei välista ta sedagi, et läheb õppima Taani, sest seal õpib juba tema vend. German Žukovski tõdes, et tal on väga vähe aega jäänud, sest juba juuni alguses peab ta oma edasiste plaanide kohta lõpliku otsuse langetama.
Ljudmila Gorodetskaja Peipsi gümnaasiumist lausus, et temal tuli medali nimel päris kõvasti pingutada. Ka Ljudmilale meeldisid koolis eelkõige reaalained. Tüdruk loodab jätkata veel käesoleval aastal õpinguid Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. Ta näeb oma tulevast tegevusvaldkonda finantssektoris.
Õpetaja Jelena Putškova Peipsi gümnaasiumist kinnitas, et on oma kooli tublide gümnaasiumilõpetajatega väga rahul. Tema klassi üheksa õpilase seas on kaks medalisti ja see on suurepärane tulemus. Putškova sõnul oli tema klassis veel paar niisugust õpilast, kes jõudsid medali saamisele väga lähedale, aga natuke jäi nii heast tulemusest puudu. Õpetaja sõnul on nii praeguste 11. kui ka 10. klassi lõpetanute hulgas noori, kes aasta-paari pärast võiksid medalile pretendeerida.
Lemmikuteks ka algklasside õpetajad
Hõbemedaliga Palamuse Oskar Lutsu gümnaasiumi lõpetanud Teele-Riin Raja tõdes, et õppida on talle alati meeldinud ja medalini jõudmine raskusi ei valmistanud. Talle sobisid õppeainetest eelkõige keeled ja geograafia. Teele-Riin Raja lausus, et tema valikuks võiks olla ärinduslik eriala ning ta loodab pääseda edasi õppima Tallinna tehnikaülikooli. Palamuse neiuga kaasas olnud õpetaja Sirje Kiis lausus, et Teele-Riin on väga tubli ja püüdlik õpilane. Ühelt poolt vaikne ja vaoshoitud, ent samas väga suur isiksus, kes teab täpselt, mida ta elult tahab. Õpetaja kinnitusel on Teele-Riin väga hea sulega olnud ammu. Ta on erinevatel konkurssidel omaloominguga üles astunud ja tal on hästi läinud. Õpetajale tuli Teele-Riinu erialavalik üllatusena, ent samas aktsepteerib ta seda täielikult.
Kuldmedalini jõudnud Jan Müür Põltsamaa ühisgümnaasiumist tõdes, et kõige kirkama medali nimel ta väga palju ei pingutanud. Tal tuli kõige rohkem pingutada eesti keele ja matemaatika õppimisel. Jan plaanib kõigepealt ajateenistusse minna ja vaatab pärast, mis edasi saab. Mida ta edasi õppida tahaks, ei oska noormees veel öelda. Välismaale ta minna ei plaani.
Getter Koll Põltsamaa ühisgümnaasiumist tunnistas, et temal tuli erinevalt Jan Müürist rohkem pingutada, et hõbemedalini jõuda. Getteri jaoks olid lemmikained keemia ja bioloogia, rohkem vaeva tuli tal näha matemaatika ja eesti keele õppimisel. Getter soovib Tartu ülikooli arstiteaduskonda õppima astuda, kuid tõdes samas, et sinna on keeruline sisse saada. Ka tema näeb oma tulevikku Eestis.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpetaja Marika Nugise sõnul valisid kolm õpilast ta lemmikõpetajaks ilmselt seetõttu, et ta on nende klassijuhataja. Nugise sõnul on niisuguseid lapsi, kes pidulikule vastuvõtule olid kutsutud, alati väga meeldiv õpetada. Õpetaja Nugise klassi õpilaste hulgas oli kolm kuld- ja neli hõbemedaliga lõpetanut. Klassijuhataja tõdes, et medalini jõudnud noored olid järjepidevad õppijad. Mitte sellised, kes kaks esimest gümnaasiumiaastat eriti ei pinguta ja viimasel õppeaastal hakkavad n-ö kaotatut tagasi tegema. Samas mõistab õpetaja, et eks “lahtine” pea mängib õppeprotsessis oma rolli.
Klassijuhataja sõnul on medalini jõudnud noored kõik tublit tööd teinud, oma eelistuse paika seadnud ja kindlasti õppimise nimel ka millestki mõnusast loobunud.
Marika Nugise kolleeg Heli Lehiste Põltsamaa ühisgümnaasiumist lausus, et tema 40aastase õpetajastaaži jooksul on ta esimest korda gümnaasiumilõpetajate pidulikul vastuvõtul koos noorega, kellele ta esimeses klassis õpetajaks oli.
TOOMAS REINPÕLD
