Jõgevamaa visioonikonverentsil püütakse leida ühisosa

Reedel toimub Jõgeva kultuurikeskuses maakonna arendus- ja ettevõtluskeskuse (JAEK) eestvedamisel Jõgevamaa Visioonikonverents. JAEKi arendus-, tervisedendus- ja siseturvalisuse  spetsialist Maiu Veltbach ütles Vooremaale, et  konverentsil vaadatakse läbi olevikku tulevikku. 

Mitmes eluvaldkonnas visionäärina ja missiooniinimesena tuntuks saanud Maiu Veltbach loodab, et konverents toob mõtetesse ja unistustesse reaalsustunnet ning tugevdab teotahet Jõgevamaa arendamiseks.

Jõgevamaal on varemgi korraldatud arengukonverentse, kas visioonikonverents on traditsiooni jätk?

„Visioonikonverentsi korraldamine sai alguse maakonna arengustrateegia koostamisest. Et maakonna arenguideedesse oleks kaasatud huvitavaid ja kandvaid ideid, selleks tuleb aeg-ajalt nii faktidele kui unistustele otsa vaadata ning püüda leida see ühisosa, mida realiseerima hakatakse. Visioonikonverents on kindlasti see koht, kus tahame olevikku tajudes tulevikku vaadata, loodetavasti helgesse tulevikku.“

Kui sõnal sabast kinni haarata, kuivõrd peaksid siis konverentsi lõpuks välja kooruma sihid, kuidas visiooni väljatöötamisega edasi minna?

„Loodetavasti suudavad ettekandjad ja osalejad luua avatud mõtetega keskkonna, kus headel ideedel on võimalik aktiveeruda. Maakonna arengustrateegia koostamisse kaasame erinevaid osapooli järgnevatelgi koostöökohtumistel. Loodetavasti aitab visioonikonverents mõtteid ja unistusi reaalsemateks mõelda ning lisab ka teotahet maakonna arendamiseks.“

Kolm vallavanemat räägivad tugevatest valdadest. Mil määral võib nende ettekandeid lugeda tulevikku vaatavaiks, sest küllap on haldusreformi järel tekkinud vallad alles tugevaks saamas?

„Haldusreformi käigus liitunud valdade toimimine on paika loksumas. Igal vallal on oma tugevused ja eripära, oma nägu ja elanikud, kes just selle paiga eriliseks muudavad.

Seda, millest vallavanemad räägivad, peate tulema kuulama konverentsile. Valdades on käimas arengukavade koostamised, mis on samuti olevikku hinnates tulevikuvaatega töödokumendid valla arendamiseks. Küllap on valdadeski mõlgutatud mõtteid ja otsitud lahendusi jätkusuutlikuks arenguks.”

Millest tuleb juttu strateegilisi võimalusi käsitlevas ettekandes? Ka tullakse seal välja lahendustega Jõgevamaa jaoks, mis võivad pakkuda huvi üleriigiliselt?

„Ettekandes räägitakse sellest, kus me maakonnana asume, missugused on meie võimalused ning millised strateegilised otsused võiksid olla edasiviivad. Meil on mitmeid võimalusi suunata oma arenguteed. Pidades silmas, et oleme vananeva elanikkonnaga maakond, siis kas oleks mõistlik keskendudagi sellele või tasuks tuua siia kõrvale ka võimalused, kuidas luua  noortele huvitav elupaik. Valikuid on ka teistes aspektides.“

Kas Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktori Mati Koppeli ettekanne käsitleb ka Jõgevamaa põllumajandustemaatikat laialdasemalt?

„Mati Koppel räägib Eesti Taimekasvatuse Instituudi tegemistest, millest võib-olla kõigil ei ole ülevaadet. Instituudil on tihe koostöö teadusasutustega, ka rahvusvaheline koostöö. Kindlasti on siin võimalusi toetada teaduse ja piirkonna koostööd ja arengut, mis tõstaks piirkonna väärtust.“

Omaaegne teleajakirjanik ja nüüdne kommunikatsioonispetsialist Raul Rebane räägib õnneliku kana mudelist. Kui ettekandja nimi oleks Hunt, kas tema räägiks õnneliku lamba mudelist ja Orav näiteks pähklist ja käbist?

„Raul Rebase ettekanne on ajendatud Gerd Kanteri toetamise õnneliku kana mudelist, mida ta oma raamatus tutvustab. Kana muneb paremaid mune, kui tema ümber askeldavad erksad kuked-kanad ning kui lind tunneb oma tegevuse vastu ka elavat huvi. Tegutsemine realiseerub positiivsemalt, kui lisaks pidevale tegutsemisele ka õnnelik olla. Õnnelik olemine ajendab uue otsingutele, uut aga omandab inimene, kes on füüsiliselt, vaimselt ja sotsiaalselt stabiilne. Selle mudeli saab üle kanda ka keskkonnale, kus elame ja milles on meil oma roll täita.“

Palju on konverentsile registreerunuid? Kuigi ametlik registreerimine on läbi, kas on huvilistel veel võimalus osaleda?

„Registreerimine oli avatud 22. maini ja seda põhjusel, et saaksime korraldajatena päeva paremini ette valmistada. Kindlasti ei aeta ära ka neid, kes ilma registreerimata siiski osaleda soovivad.”

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus