Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev tunnustab Jõgevamaa teenetemärgiga seitset silmapaistvat inimest. Jõgevamaa kuldristi pälvivad Aimar Arula, Anne Mihkeles, Juss Maurer ja Jaanus Murakas ning hõberisti saavad Kersti Kurvits, Mati Kuusvere ja Aimur Säärits.
Aimar Arula on Põltsamaa ühisgümnaasiumi (PÜG) direktor alates 1999. aastast, lisaks töötab ta kooli kehalise kasvatuse õpetajana. PÜG on pälvinud aastate jooksul palju tunnustusi ning on Põltsamaa piirkonna juhtiv, aktiivne ja suurim kool. Aastate jooksul on hoitud kõrge kvalifikatsiooniga kaadrit ja koolitatud juurde uusi õpetajaid.
Aimar Arula eestvedamisel alustas mullu septembris koolis küberkaitse alal õpinguid 18 noort. Riigikaitsealaste teadmiste jagamist ei alustatud tühjalt kohalt, vaid koolil on olemas koostööleping Tartu kutsehariduskeskusega ning ITvaldkonna õppurid saavad soovi korral Põltsamaa ühisgümnaasiumi lõpetades IT-süsteemide spetsialisti eelkutseõppe tunnistuse. Küberkaitse õppesuund on IT-valdkonna õpetamise loogiliseks jätkuks. Küberkaitse pole seotud mitte ainult riigikaitsega. Üks Soome noormees on näiteks seadnud eesmärgiks alustada postipakkide vedamist droonidega, Eesti mehed on välja töötanud maa peal tegutsevad droonid. Need näited tõestavad, et küberneetikaalased teadmised on väga vajalikud ka muudes tegevusvaldkondades.
AimarArula juhtimise ajal on koolis edasi arendatud õppeasutuse väärtusi, remonditud üks kooli kompleks, arendatud sportimisvõimalusi, läbi viidud mitmeid rahvusvahelisi koostööprojekte. Ühiskondlikus elus on Arula Lions-klubi liige, vabariikliku koolijuhtide nõukogu liige.
Alati abivalmis ja kohusetundlik
Juba 1964. aastal asus Anne Mihkeles tööle Jõgeva rajooni täitevkomiteesse kultuuriosakonna inspektorina. 1976-1990 oli ta täitevkomitee instruktor. Soses täitevkomitee reorganiseerimisega maakonnavalitsuseks, kinnitati ta 1990. aastal kantselei konsultant-sekretariaadi juhataja ametikohale Jõgeva maakonnavalitsuses.
Aastatel 1996-1997 töötas Mihkeles Jõgeva maavalitsuse kantselei nõunikuna, 1997-2005 asjaajamistalituse juhatajana, 2005. aastast kuni käesoleva ajani on ta aga arhivaar.
Ammustest aegadest alates on ta olnud Jõgeva maakonna valimiskomisjoni liige, aseesimees. Ta on silma paistnud kogu maakonnas väga heade töötulemuste, abivalmiduse ja kohusetundlikkusega.
Stabiilsuse saavutanud tegija
Juss Maurer on lõpetanud 1970. aastal Põltsamaa keskkooli ja 1976. aastal EPA põllumajanduse mehhaniseerimise erialal. 1976. aasta sügisest alustas tööd Jõgeva teedevalitsuse Siimusti tootmisbaasis töödejuhatajana. 1998 asutas äriühingu Moreen ja töötab siiani selle juhina. Töövaldkonnad on teede ehitus ja hooldamine, maavarade kaevandamine ja nende väärindamine, autotransporditeenused. Tootmisbaasid on ettevõttel Siimusti alevikus, Siimusti karjääris ja Sopimetsa karjääris.Tööd annab firma ligikaudu 50 inimesele. Aastakäive on viimasel kolmel aastal jäänud vahemikku viis-kuus miljonit eurot.
Viimaste aastate investeeringud masinatesse on 1,7 miljonit eurot, maadesse 0,56 miljonit eurot.
Ajalehe Äripäev edukamate taristuehitajate 2014. aasta edetabelis oli Moreen 13. kohal. 2014 oligi ettevõttele rekordiline eelkõige käibe poolest. Tulemust kommenteerides kinnitas Maurer, et ettevõte on alati väärtustanud stabiilsust. Tema kinnitusel on oluline, et firmal on oma karjääride näol olemas ressursid.
Ühistulise tegevuse eestvedaja
Alates 2012. aastast töötab Jaanus Murakas aktsiaseltsi E-Piim Tootmine juhatuse esimehena. Piimandusettevõte, mis kuulub enam kui sajale kohalikule piimatootjale, on üks suuremaid juustu- ja võitootjaid Eestis. Kokku valmib E-piima Põltsamaa meiereis 10 000 tonni juustu aastas. Ligikaudu kolmveerand toodangust eksporditakse.
Jaanus Murakas on andnud olulise panuse juustutoomise arendamisse Jõgevamaal. Suurt tähelepanu on pööratud innovatsioonile ja tootearendusele. Erilisematest juustudest väärib esiletõstmist funktsionaalne juust Harmony, mis sisaldab südame-veresoonkonna tööd toetava ning vererõhku alandava toimega bakterit Lactobacillusplantarum tensia.
Jaanus Murakas on Eesti Piimaliidu juhatuse esimees ja kuulub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogusse. Olles tegev paljudes organisatsioonides, on tema põhieesmärk maaelu edendamine ja piimanduse arendamine Eestis läbi ühistulise tegevuse.
Teenetemärk kodanikeühendustele
Kersti Kurvits on töötanud sihtasutuse Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus konsultandina aastast 2000. On pikaajaliselt panustanud Jõgevamaa kodanikeühenduste loomisse ja aktiivselt osalenud mittetulundusühenduste toetamisel. On inspireerinud ja olnud maakonna kodanikeühenduste eestvedajaks ning andnud märkimisväärse panuse maakonnas kodanikeühenduste tekkeks ja arenguks. Kurvits on tubli ja pühendunud inimene, kellelt vajajad alati abi saavad.
Kersti Kurvits ütles, et maakonna hõbemärgi omanikuks saamine oli talle tõeline üllatus. “Selle hõbemärgi saavad tegelikult kõik meie maakonna tublid mittetulundusühingud ja kodanikeühendused. Nendes tegutsevad tublid inimesed, kes teevad seda tööd oma vabast ajast ja pere arvelt, selle eest sentigi saamata. Minu jaoks on väga oluline, et ametnikud, omavalitsused ja ettevõtjad märkaksid kodanikeühendusi ja toetaksid neid jõudumööda. Ühistegevusega on võimalik palju rohkem ära teha, kui seni meie maakonnas on suudetud,” märkis ta.
Kaitseliidu uus kodu Jõgevale
Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik major Mati Kuusvere on Kaitseliidu Jõgeva maleva tegevliige alates 2002. ja pealik alates 2012. aastast.
Juhtides järjekindlalt Kaitseliidu Jõgeva malevat, on major Kuusvere osanud ja suutnud tagada maleva isikkoosseisu järjepideva kasvu ning ühtlasi noorenemise, kindlustades nõnda Jõgeva maleva tähelepanuväärse arengu ja edenemise. Ta on otsinud järjekindlalt uusi suundi maleva väljaõppe mitmekesistamiseks. Viiakse läbi talvesõja- ja luurekursusi, erilist rõhku pannakse malevasisesele sideõppele. Major Kuusvere olulisteks teeneteks on Kaitseliidu Jõgeva maleva Kirna õppekeskuse edasiarendamine ning nüüdisaegse Kaitseliidu vajadusi arvestava staabi- ja tagalakeskuse uue hoone rajamine Jõgevale.
Oma pikaajalise ja eeskujuliku teenistusega Kaitseliidu Jõgeva maleva pealikuna on major Kuusvere loonud hea kontakti maakonna omavalitsuste, politsei ja piirivalve ning päästeteenistusega ning saavutanud maakonna üldsuse ja organisatsioonide tunnustuse. Major Kuusvere tegevus on toonud tähelepanu ja lugupidamist Jõgeva maakonnale tervikuna.
Süstib spordipisikut kõige noorematele
Aimur Säärits on kaheksakordne Eesti meister kreeka-rooma- ja vabamaadluses. 1993. aastal asutas Jõgevale raskejõustikuklubi Ramm ja on seal treener. Tema parimad õpilased on Herkin Malm, Vardo Malm, Krister Tamm, Meelis Barbo, Viljo Kokla, Tõnu Tammearu, Kristin Lepp ja Kätri-Avelin Säärits.
- aastast Vooremaa maadlusturniiri korraldaja ja 1996. aastast Piiri pargi jooksuvõistluste korraldaja. Säärits on samuti aktiivne kohtunik mitmetel spordialadel. Osaühingu Särka Sport asutaja ja juht, valmistab spordimeeneid. Aktiivne Jõgevamaa spordiliidu Kalju juhatuse liige. Lasteaia liikumisõpetajana süstib spordipisikut kõige noorematele
Jõgevamaa kuldrist
*Aimar Arula
*Anne Mihkeles
*Juss Maurer
*Jaanus Murakas
Jõgevamaa hõberist
*Kersti Kurvits
*Mati Kuusvere
*Aimur Säärits
HELVE LAASIK
