Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse nõukogus on arutatud, et Jõgevamaa võiks rohkem Tartumaaga koostööd teha.
„Viimasel nõukogu koosolekul rääkisime sellest ja otsustati, et ma võtan Tartu poolega ühendust, et arutada võimalikku koostööd ja edasisi tegevusi,“ rääkis Mustvee vallavanem ja JAEK-i nõukogu esimees Jüri Morozov. Ka Tartumaa omavalitsusliidu esimees Rain Sangernebo kinnitas, et seda teemat on puudutatud.
„On jutuks tulnud, et Jõgeva poolel võib olla huvi Tartu omavalitsusliiduga teatavates küsimustes koostööd teha,“ ütles Sangernebo möödunud nädalal Vooremaale antud intervjuus.
Koostöö tuleks kasuks
Millistel teemadel võiksid kaks maakonda koostööd teha? „On mitmesuguseid asju, mis meil ees ootavad. Mis varem olid maavalitsuse ülesanded, kuidas nendega tulevikus hakkama saada ja lisaks on huvitavaid ühistegevuse projekte, mis võiksid mõlemale poolele huvi pakkuda,“ sõnas Jüri Morozov.
Ka Rain Sangernebo tõdes, et veebruaris kohtuti haldusreformi järel ja arutati, kuidas on Tartu maakonna omavalitsused maakondlikult koostööd teinud ja kuidas Jõgeval on läinud. „Tol hetkel polnud Jõgeval asjad väga paika läinud. Tartumaal läks meil väga hästi, läksime aasta lõpule vastu teadmisega, et 2. jaanuaril tulevad meile inimesed Tartu omavalitsusliidu juurde tööle ja kõik koostööprojektid ja ühistegevused, mis varem käisid maavalitsuse kaudu, tulid üle omavalitsuste liidule,“ selgitas Sangernebo, lisades, et konkreetsete ettepanekutega pole tema poole veel pöördutud.
Selline koostöö oleks Morozovi hinnangul Jõgevamaale kasuks. „See näitab, et me oleme avatud ja püüame leida paremaid lahendusi koostööks oma naabritega.“ Ka Põltsamaa vallavanem Margus Möldri kiitis koostööplaani heaks, sest see annaks paremad võimalused teenuseid pakkuda ja elavneks nii spordi- kui ka kultuurielu.
„See tähendaks, et meil oleks võtta sealtpoolt häid spetsialiste ja oleksime paremini integreeritud,“ märkis Möldri, lisades, et kolm omavalitsust on lahustunud. „Meil on kolm tugevat keskust, mis on praegu vallakeskused, aga maakonnana ei ole me minu arust nii tugevad ja me peaksime rohkem koostööd tegema Tartu poolega,“ rääkis Möldri.
Liitumist arutatud ei ole
Nii Sangernebo kui ka Morozov lükkasid ümber väited, et koostööst tulemusena võiks kaaluda liitumist. „Kui vaatame seadusandlust, siis see sellised võimalused loob. Täna ei ole maakondlikud piirid takistuseks mis iganes koostöövormide rakendamisel. Ühistegevuste puhul ei pea Jõgeva maakond kui identiteet kaardilt ära kaduma, aga mõningaid asju on mõistlik koos teha,“ tõdes Sangernebo.
Ka Morozov lisas, et selline liitumine oleks riigitasandi küsimus. „Erinevatel aegadel on välja käidud erinevaid variante, aga ametlikult pole midagi välja öeldud,“ märkis Morozov, lisades, et ilmselt võetakse riigireformi teema uuesti käsile pärast valimisi. „Riik võiks panustada sellesse, et riigi järel on regionaalne tasand ja siis omavalitsus,“ lisas Margus Möldri.
Mainitud riigireform tähendaks suures plaanis maakondlike piiride hajumist, mis oleks omakorda heaks kasvulavaks maakonnaülestele koostöövõimalustele. „Teemad, mis lahendamist vajavad, näiteks transport, ei saa olla kinni tänastes maakonna piirides. Riik on selles osas sammu ära teinud, kui maavalitsuse ära kaotas, ja sellega on maakondlik identiteet juba kannatada saanud,“ leidis Morozov.
Ka Margus Möldri hinnangul on maakonna jäigad piirid pigem segavad. „Meil on mingid piirid, mis ahistavad meie inimesi ja teenuste pakkumisi. Need ajad on läbi. Riigil peab olema jäik piir, aga maakonnapiir tuleks minu meelest esimesel võimalusel ära kaotada,“ nentis Möldri.
KERTTU-KADI VANAMB
