Jõgevamaa sai kõige vähem toetusraha

Struktuurivahendite maakondliku jaotuse järgi sai Jõgevamaa aastatel 2007-2013 kõige vähem raha ühe elaniku kohta – 1658 eurot. Võrdluseks: naabritel Järvamaal oli see summa  3555 eurot.


Praxise ja Centari mõjuanalüüsist selgunud numbrid meie maakonna inimestele rõõmu ei valmistanud. Rahandusministeeriumi tellitud töö annab hinnangu perioodi 2007–2013 struktuurivahendite rakendamise mõju kohta riigi regionaalarengu eesmärkide saavutamisele.

SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus  (JAEK) juhataja ja ettevõtluskonsultant Marve Millend ütles, et Jõgevamaa eristub teistest maakondadest põllumajandussektori ja metsanduse kõrge osatähtsuse poolest.

“Tõepoolest, struktuurivahendite toetuste mahu poolest elaniku kohta on Jõgevamaa maakondade hulgas viimasel kohal, aga arvestades põllumajandusele PRIA poolt jagatud toetustega, tõuseb meie maakond seitsmendale kohale.  Aastatel 2007-2013 maksti Jõgevamaal PRIA kaudu toetusi 2287 eurot elaniku kohta. See asjaolu aitab tõsta Jõgevamaa kohta eurorahade kasutamisel pisut kõrgemale. Oleme kasutatud eurorahasid tagasihoidlikult ja pigem selliseid toetusi, mis mõeldud põllumajandusele ja maaelu arendamisele,” märkis Millend. Ka Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm juhtis tähelepanu sellele, et Jõgevamaa kui põllumajanduslik piirkond on saanud rohkem PRIA toetusi. Neid arvesse võttes on maakond seitsemandal ehk tublil keskmisel kohal.

Oluline liikumisvõimaluste tagamine

Millend tõdes, et maakonna arenguvajaduste hulgas on oluline liikumisvõimaluste tagamine ehk kohalike teede korrastamine ja ühistranspordi korraldamine, mis kumbki ei olnud struktuurivahendites abikõlbulikud.

“Samas tuleks tagada maapiirkondade inimestele kiire ja sobiva sõidugraafikuga ühistransport, et sõita tööle näiteks Tartusse 30 minutiga või Tallinna ühe tunniga. Selle saavutamine on reaalne. Tavapärane on, et näiteks Tallinnas veedavad inimesed ummikutes sama kaua aega ühest linna otsast teise liikudes. Suur töökohtade kontsentratsioon võib olla linnades, aga kui ligipääs on igalt poolt kiire ja mugav, siis otsitakse elukoht pigem maapiirkonda.”

Millendi hinnangul võib tunduda küll hullumeelse ideena, kuid tööga hõivatust aitaksid tõsta paremini plaanitud ühendused, ikka selleks, et tööjõud saaks vabalt liikuda. “Mida hõredam asustus ja pikemad vahemaad tõmbekeskustesse ning kehvad liikumisvõimalused, seda kiiremini tühjeneb maa inimestest. Ettevõtlus saab areneda ikka tööjõu ja turu olemasolul. Selline lahendus aitaks nii alustavaid kui ka tegutsevaid ettevõtjaid ja kogu elanikkonda tervikuna. Sest elamiseks on Jõgevamaa parimas olukorras – kaunis loodus, metsad, privaatsus, puhas õhk ja vesi; turvaline elukeskkond, taskukohased kinnisvarahinnad, oma puhas toit, ja inimesed, kes oskavad põldu harida, loomi kasvatada.”

“Kui haldusreformiga koondatakse koolid, klubid, poed, postkontorid, pangad, haiglad ja ametiasutused aina kaugemale, siis tuleks seda korvata paremate liikumisvõimalustega,” lisas ta.

Vaja konkreetsemat arengustrateegiat

Millendi sõnul tuleks toetada ettevõtjaid, kes soovivad areneda, eksportida oma tooteid ja teenuseid, luua seeläbi kõrgema palgaga töökohti.

“Maakonnal peaks olema konkreetsem arengustrateegia, mis keskendub sellele, et noored tuleksid tagasi või vähemalt ei väheneks noorte osakaal. Inimese selles eluetapis on vajalik toetada eluaseme rajamisel, pakkuda lastehoidu, head haridust ja tervishoiuteenuseid. Noori tõmbab aktiivne eluhoiak, kaasatus, üritused, meelelahutus, sportimisvõimalused ja kohad, kus kokku saada ning suhelda. Noortega on otseselt seotud ettevõtlikkus ja aktiivsem ettevõtlus. ” Millendi sõnul tuleks toetusi taotleda kohalikust vajadusest lähtudes, mitte selle järgi, mida parasjagu pakutakse. “Toetuste kasutamiseks peaks olema maakonnas strateegiline plaan koos eelneva analüüsiga. Kohalikud omavalitsused peaksid toetuste taotlemisel tegema koostööd, et suurendada omafinantseeringu võimekust ja luua uusi väärtusi, mis tegelikult aitaksid muutusi ellu viia. Rohkem peaks olema koostööd, piisavalt aega planeerimiseks ja vähem omavahelist konkureerimist, mis killustab struktuurtoetuste kasulikku mõju.

Uuringust ilmneb, et enamiku eluvaldkondade puhul on toimunud märgatav areng. Suurim arenguhüpe on tehtud kiire interneti kättesaadavuses ja joogivee kvaliteedi tõstmises. Maakondades anti keskmiselt kriitilisem hinnang teenuste, nagu toidupoe või turu, pangateenuse ja postiteenuse, perearstiabi või alg- ja põhihariduse kättesaadavusele, kuna teenuste füüsiline võrk ongi hõrenenud, asendudes osaliselt e-teenustega.”

Aive Tamm lisas, et uuringuga on tehtud ära väga tänuväärne töö. “Uuringu aluseks olevad seirenäitajad on kokku pandud uuringut välja töötades ja siin on juba uut perioodi ette valmistavas etapis tehtud paremaid otsuseid – uue perioodi seirenäitajad on juba välja töötatud. Samas usun, et uuringuga peaksid tutvuma kõik, kes fondide vahendite jagamisega tegelevad, ja võtma sealt just enda jaoks olulise info.”

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus