Mõistmaks paremini haldusreformi võimalikku mõju piirkonna arengule, korraldas Jõgevamaa Omavalitsuste Liit teisipäeval väljasõiduseminari Raplamaale.
Seminari esimeses osas tutvustasid Märjamaa vallavanem Villu Karu ja abivallavanem Triin Matsalu oma ühinemiskogemust 2002. aastast, mil Märjamaa alevi, Märjamaa valla ja Loodna valla ühinemisel tekkis suurima pindalaga Eesti omavalitsus.
Märjamaa vallajuhid kummutasid müüdi, et kahe väikese ja vaese omavalitsuse ühendamine ei mõjuta piirkonna arengut. “Juba puhas eelarvete liitmine kasvatab finantsvõimekust,” ütles Karu. “Saad teha asju, mis väikese vallana on mõeldamatud.”
Ühinenud omavalitsuse ühtlase ja tasakaalustatud arengu seisukohalt suureneb märgatavalt külaliikumise ja külavanemate roll. Nende aktiivsusest hakkab rohkem sõltuma see, kas kohapeal on mõnus elada. Näiteks Märjamaa vallas on 82 küla ja suur osa külavanemaist on koondunud vallavalitsuselt tuge saavasse külavanemate ühendusse.
Omavalitsuste ühinemist hõlbustab oluliselt tihe koostöö väiksemates võrgustikes, ütles Märjamaa vallavalitsuse liige Margus Jehe. Ühinemisi pärsivad aga omavalitsusjuhtide nõrk motivatsioon, ametnike koondamine ja vaidlused ühendomavalitsuse investeeringuobjektide üle.
Valitsuse algatatud haldusreformi valguses soovitasid Märjamaa vallajuhid teha ühinevate omavalitsuste volikogudel ära kõik vastikud otsused, et pärast ühinemist saaks uus volikogu keskenduda ühendomavalitsuse arendamisele.
Lisaks Märjamaa vallale ühinesid 2002. aastal Raplamaal veel Rapla linn ja vald ning Kohila alev ja vald. Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Silvi Ojamuru andis seminaril ülevaate paari aasta eest läbi viidud Raplamaa omavalitsuste haldussuutlikkuse projektist, millega vaadati tagasi ühinemise mõjudele.
Projekti raames läbi viidud küsitluses märkis kümme aastat pärast ühinemisi 65 protsenti küsitletud kodanikest, et ühinemine õigustas ennast. Omavalitsusjuhtidest pidas ühinemist õigeks koguni 87 protsenti.
Seminari lõpus külastasid Jõgevamaa omavalitsusjuhid ja –ametnikud kunagise Loodna valla keskust Sipa külas.
Umbes 1200 elanikuga Loodna vald oli üks Märjamaa vallaga ühinejaid. Endine vallavalitsuse maja seisab täna tühjana ja ootab ostjat. Omavalitsuse teenuseid on koondatud naabruses asuvasse Sipa mõisahoonesse, kus tegutseb lasteaed, noortetuba, raamatukogu ja internetipunkt. Mõisa saalis toimuvad huviringid.
Margus Jehe, kes oli ka Loodna vallavolikogu viimane esimees, pidas tollast ühinemist ainuõigeks. “Inimeste huvi valla asjade vastu oli nii leige, et meil oli valimistel raskusi volikogu koosseisu kokkusaamisega,” ütles Jehe. Tema sõnul kirub tollast ühinemisotsust vaid mõni üksik kibestunum inimene.
RAIVO SUNI
