Teisipäeval viidi Tartus läbi arutelu, kus siseminister Hanno Pevkur ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna arutasid Lõuna-Eesti omavalitsusjuhtidega pagulaste vastuvõtmisega kaasnevaid küsimusi ja probleeme. Arutelul osalenud Jõgevamaa valdade juhid jäid äraootavale seisukohale, lubades teema volikogudes arutluse alla võtta.
Siseminister Hanno Pevkur rõhutas, et pagulaste vastuvõtmisse ei tohiks suhtuda kui kohustusse, vaid kui võimalusse näidata Euroopa suhtes solidaarsust. Veel lisas siseminister, et 150-180 pagulast kahe aasta jooksul tähendab Eestis iga maakonna jaoks mõne pere lisandumist, mis ei tohiks olla omavalitsustele ületamatuks takistuseks. „Ma räägin paarist-kolmest perest maakonna kohta, isegi mitte ühe omavalitsuse kohta,“ toonitas Pevkur. Veel rõhutas siseminister, et selline pagulaste vastuvõtmine on ajutine ning loodetavasti ühekordne meede.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kinnitas, et Eestisse jõuavad need pagulased, kes on sõja või vägivalla tõttu oma kodumaalt lahkuma sunnitud. „Nii-öelda majanduslikud seiklejad saadetakse tagasi,“ lisas Tsahkna. Veel märkis sotsiaalkaitseminister, et eelistatult jõuavad Eestisse pered, kellega ei kaasneks hilisemaid liitujaid, ning soovitavalt võiksid nad osata vene või inglise keelt. Pevkur täiendas, et neid rändajaid, kes on Eesti riigile potentsiaalseks ohuks, meil vastu ei võeta. „Itaalias selgitatakse kohapeal välja, kellele me saame kaitset pakkuda ning kes võivad kujutada meie riigile ohtu,“ kinnitas Pevkur.
Ministrid väljendasid soovi, et omavalitsusjuhid ise leiaksid võimaluse pagulaste vastuvõtmiseks ning annaksid sellest ka ministeeriumidele märku. Samas kinnitasid nad, et ei saa ühtegi valla- või linnajuhti sundida pagulasi vabatahtlikult vastu võtma. „Kui keegi teist ei soovi pagulasi vastu võtta, oleme me teinud kehva selgitustööd,“ nentis Pevkur.
Pagulastel linnakeskkonnas parem
Arutelul osalenud Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson arvas pärast vestlust ministritega, et nende vald pole veel valmis pagulasi vastu võtma. „Pagulaste tulekuga võivad kaasneda probleemid, mida ministrid ega ka meie täna ei hooma,“ tõdes Tõnson. Probleemide all pidas Põltsamaa vallajuht silmas keeleõpet ja konflikte kohaliku kogukonnaga.
Veel arvas Tõnson, et pagulastel oleks parem oma eluga Eestimaal algust teha mõnes linnas, kus on maapiirkonnaga võrreldes suuremad võimalused tööd leida. „Maapiirkonnas oleksid nad erakud ning ka nende integreerimine oleks seal raskendatud,“ märkis ta, lisades, et pagulaste teema tuleb neil vallavalitsuses ja ka volikogus kindlasti arutlusele.
Taustakontroll on naljanumber
Ka Jõgeva vallavanem Enn Kurg sõnas, et pagulasteema võetakse vallavalitsuses ja volikogus kindlasti arutluse alla. Samas lisas Kurg, et tema on nõus Jõgeva valda asjalikke ja töökaid pagulasperesid vastu võtma. „Alati jääb kahtlus õhku, et milliseid probleeme teisest kultuurist tulevad inimesed kaasa toovad, kuid üks või kaks pagulasperet meie vallas vastu võtta pole probleem,“ arutles Jõgeva vallavanem.
Mustvee linnapea Max Kaur sõnas, et pagulasküsimuses peaks ennekõike arvestama rahva soovidega. “Mustvees on kaks keelt, kolm kultuuri ja viis kirikut, seega oleme erisusega harjunud. Samas linnapeana arvan, et antud küsimuses peame küsima Peipsi pealinna rahva arvamust,” lisas Kaur.
Pala vallavanem Jozsef Weinrauch jäi pärast ministrite selgituste kuulamist endiselt skeptiliseks, öeldes, et Pala vald ega ka Eesti tervikuna pole veel valmis pagulastega tegelema. „Nad (ministrid – E. A.) ütlesid küll, et pagulaste taustu kontrollitakse, kuid see kontroll on naljanumber. Pagulane võib seal ükskõik mida kokku rääkida ja seda ei ole võimalik kuidagi kontrollida,“ lausus Pala valla juht. Veel lisas Weinrauch, et Pala vald proovib ennekõike oma kodanike heaolu tagada ning pagulaste jaoks neil paraku vahendeid ei jätku.
Valitsuse viis peamist eesmärki pagulastele rahvusvahelise kaitse andmiseks
- Vahemere rändekriis on Euroopa ühine mure. Me peame abistama rändesurve all kannatavaid riike nii, nagu me soovime, et Euroopa tegeleks ühiselt Eesti julgeoleku tagamisega. Meie mõistame neid, nemad mõistavad meid.
- soovime aidata neid, kelle elu on ohus
- võtame pagulasi vastu kontrollitult, et maandada võimalikke julgeolekuriske;
- õpetame pagulastele eesti keelt, kombeid ja kultuuri, et neil oleks võimalik kohaneda ja võimalikult kiiresti tööle asuda
- üheskoos peame rohkem selgitama nii rände- kui ka pagulasküsimuste erinevaid aspekte ja maandama teadmatusest tulenevaid hirme.
Allikas: siseministeerium
EILI ARULA
