Alates augustikuu esimesest päevast hakkab Jõgevamaal vägivaldsest lähisuhtest väljuda soovivatele naistele nõustamisi, teraapiaid ja majutusteenust pakkuma Tartu naiste tugi- ja teabekeskus.
Teabekeskuse juhatuse liikme Pille Tsopp-Pagana sõnul on Tartu tugi- ja teabekeskus 2002. aastast perevägivalla ohvritele abi pakkunud mittetulundusühing. „Selle aja jooksul on meilt abi saanud ligi 2500 naist ja nende last,“ sõnas Tsopp-Pagan, kelle sõnul on ühingu põhiliseks väärtuseks see, et mitte keegi ei pea elama hirmus ega kannatama vägivalla all.
Ööpäevaringne telefoninõustamine
„Koos vabatahtlikega on meie organisatsiooniga seotud 25 inimest. Siiani oleme töötanud Tartus ja Põlvas, aidates Tartu nõustamisruumides naisi ka meie lähiümbrusest ja kaugematest piirkondadest, näiteks Rakverest ja Tallinnast. Meie peamine tööjõud on sotsiaalnõustajad, kellega enamasti esimesena kokku puututakse, kes aitavad hinnata elu hetkeolukorda ja koos abivajajaga välja mõelda, et väärikat ja enamasti iseseisvat tulevikku kujundama hakata. Samuti on meil terapeudid ja lapsepsühholoog, kelle juurde tullakse kas sotsiaalnõustaja kaudu või sotsiaalkindlustusametist saadetuna. Juristid aitavad juriidilistes küsimustes ning vajadusel ka kohtus kaasas käies. Viimast on meil viimasel ajal päris palju ette tulnud, sest meieni jõudvad juhtumid on muutunud varasemast keerulisemaks,“ rääkis Tsopp-Pagan.
„Juhtumitega seoses ja kohaliku piirkonna arengut silmas pidades oleme hoidnud tava organiseerida kohalike spetsialistide ümarlaudu. Neid on erinevaid. Üldine kokkusaamine toimub selleks, et vägivallast väljujatega tegelevad spetsialistid saaksid kokku, arutaksid oma üldiseid arenguid ja muresid ning oleksid üksteisega reaalses kontaktis. Kui selle vahe jääb liiga pikaks, hakkavad meile tulema kirjad küsimustega, kuna jälle toimub. Ning tihemini, vastavalt vajadusele, juhtumipõhised ümarlauad. Need on iga juhtumi jaoks eraldi korraldatavad juhul, kui see on kõige kiirem viis abivajajale parimat tuge saada. Neil kohtumistel on just selle juhtumiga seotud inimesed kaasatud mitte kõik piirkonna spetsialistid,“ selgitas Tsopp-Pagan.
Ööpäevaringne telefoninõustamine
Esimesest augustist Jõgevamaal teenust pakkuvalt MTÜlt saavad abivajajad ööpäevaringset telefoninõustamist. Inimene kuulatakse ära, hinnatakse tema olukorra kriitilisust ja otsustatakse, kas on vaja reageerida kiiresti või saab klient tulla sobival ajal sotsiaaltöötaja juurde olukorda arutama. „Sotsiaalnõustajad on olemas ja eelneva kokkuleppe järgi valmis kohapeal, meie nõustamisruumis töötama. Psühhoterapeut ja lapsepsühholoog, samuti jurist tulevad appi vastavalt vajadusele ning rahalistele võimalustele. Selleks tuleb aeg eelnevalt kokku leppida. Sotsiaalnõustajad on esmased kuulajad ja olukorra hindajad. „Oleme koostanud ka turvaplaani neile, kes ei saa kohe kodunt lahkuda, aga kellel on seda tingimata vaja teha. Turvaplaani võib vaja minna, kui on karta, et olukord muutub vägivallaohvri ja tema laste jaoks kriitiliseks, kui vägivallatseja saab aru, et kontroll hakkab kaduma. Öösiti valves olevad nõustajad tulevad abivajajat ka öösel turvakorterisse sisse laskma, kui selline olukord tekib ja on selge, et inimene abi vajab,“ kinnitas Tsopp-Pagan.
Jaanuarist aprillini vajas abi 37 inimest, kellele pakuti kriisiabi, sotsiaalnõustamist, psühholoogilist ja juriidilist nõustamist. „Me ei oska hinnata, kui paljud Jõgeval abi vajanud naised on seni vägivaldsest suhtest lahti öelnud ja kui paljud on koju tagasi läinud. Me teame oma kogemustest, et umbes 80 protsenti naistest hakkavad kohe iseseisvat elu elama, teised, kes lähevad tagasi, tulevad mingil hetkel uuesti meie juurde,“ nentis Tsopp-Pagan, kelle sõnul ongi esimene samm tugikeskuse poole pöördumine, kus kaalutakse läbi kõik võimalikud lahendused.
Abi vajavad vägivalla eest ka mehed.
„Koos vaatame läbi kõik võimalikud lahendused ja abi ning leiame vastused küsimustele. Vestlust meiega ei pea kartma, nõustamise käigus arutame kõiki võimalikke variante naise ja laste jaoks, otsused teeb siiski naine ise. On keeruline öelda, mis on hüppelauaks, et naine tuleks abi küsima. Üldiselt on see väga individuaalne. On naisi, kes tulevad kohe, kui tunnevad, et nende partner on mingil moel vägivaldne. Samas on ka neid, kes kannatavad aastakümneid, enne kui julgevad pöörduda. Naine, kellel on vägivalda pealt nägevad või selle all kannatavad lapsed, leiavad tee meie juurde üldjuhul kiiremini,“ selgitas Tsopp-Pagan.
„Kuna meie ühiskonnas nõrkust ei sallita, siis on meestel palju keerulisem tulla abi küsima ning seetõttu on ka neile abi pakkuvaid organisatsioone seni vähe olnud. Oleme meie poole pöördunud meestele nõu andnud ja teraapiaid pakkunud. Arendame oma võimekust ka sel suunal ja oleme saanud endaga koostööd tegema mehed, kes saavad sellist abi ja nõu pakkuda,“ lisas teabekeskuse juhatuse liige.
Kõik abivajajad saavad pöörduda aadressil jogeva@naistetugi.ee või telefonil 53059525.
KERTTU-KADI VANAMB
