Lapitöö võib olla pelk näputöö, ent tõelised meistrid suudavad selle muuta tõsiseltvõetavaks tekstiilikunstiks. Kolmkümmend Jõgevamaa naist, kes septembri keskel Prantsusmaal Alsace’i piirkonnas Euroopa lapitööfestivalil (European Patchwork Meeting) käisid, said selle kohta rohkesti tõestust.
Idee lapitööfestivalile sõita hakkas idanema mõned aastad tagasi, kui Jõgevamaa mitmes paigas toimusid Põltsamaa käsitöömeistri Katre Arula juhendatavad lapitöökoolitused.
“Algajal lapitöötegijal tekib tihti tunne, et kui ta paar elementaarset tehnikat selgeks on saanud, siis rohkem tal õppida pole vajagi. Et olin ise aastaid tagasi Alsace’i lapitööfestivalil käinud, teadsin, et sel üritusel saab eksiarvamus kindlasti kummutatud,” sõnas Katre Arula.
Maakonna eri paikade lapitööhuvilistest koosnev grupp käis Prantsusmaal Leader-programmi toetusel. Projekti nõustus vedama Vägari külaseltsi juhatuse liige Agnes Rääk. Reisi korraldama kutsuti appi firma Reisiekspert.
Alsace’i piirkonnas on lapitööfestivali peetud juba 22 aastat. See tähendab, et tänavune üritus kandis 23. järjekorranumbrit. Festivali idee tõukub asjaolust, et Alsace’i piirkonnas elasid kunagi amišid, kelle naissoost esindajad olid tublid näputöö tegijad.
Selgituseks niipalju, et amišid on algselt Saksamaalt ja Šveitsist pärit traditsioonilist elustiili harrastav ja range protestantliku usulahu kombeid järgiv etniline grupp. 18. sajandil asusid paljud amišid ümber Ameerika Ühendriikidesse ja nüüd seostataksegi neid eelkõige Ameerikaga, ent pärit on nad siiski Euroopast.
Näitusi kogu maailmast
Mastaapse festivali põnevaimaks osaks olid näitused. Need paiknesid neljas väikses asulas. Selles piirkonnas on tohutult palju kirikuid ja nii olid ka paljud näitused üles pandud kirikutesse.
“Võrreldes minu eelmise festivalil käiguga olid asjad kõvasti edasi arenenud: kirikunäitusi ei tulnud enam vaadata hämaruses, vaid kohale olid toodud korralikud kohtvalgustid,” ütles Katre Arula.
Festivalinäitusi oli ühtekokku 19 ja neil astus üles 36 kunstnikku ja rühmitust kogu maailmast. Umbes tuhat näitusetööd andsid aimu, mis suunas lapikunsti väljendusvahendid eri riikides edasi on arenenud. 4500 ruutmeetri suuruselt messialalt said aga nii hobitegijad kui ka profid soetada teemakohast kirjandust, materjale ja töövahendeid.
Jõgevamaa lapitööhuvilistele ei olnud see lõbureis: iga osaleja sai reisi alguses kätte küsimused, millele näitusi külastades vastuseid otsida, samuti väikese komplekti kangatükikesi, millest reisi lõpuks käsitsi õmmeldes väike lapitöö kokku panna. Esimesel õhtul viidi läbi ka seminar.
“Arutasime seminaril naistega, mis meid näitustel kõige enam kõnetas,” ütles Katre Arula. “Selgus, et kõige rohkem olid meie naisi paelunud ühe inglise noormehe seinapildid, mis valmistatud vanadest teksarõivastest. Ta oli leidnud väga paljude eri värvivarjunditega teksakangaid ning neist tehtud pildid olid kui fotod.”
Katrele jätsid sügava mulje ka ühe teise kunstniku tööd, millesse oli põimitud igasugust vahvat vana träna, nagu näiteks plastmassist mängusõdureid.
“Kui selle autori töid mitme naisega lähemalt uurima hakkasime, siis me ei saanudki nende juurest tulema: mida enam süvenesime, seda enam avastasime huvitavaid detaile ja nippe,” sõnas Katre. “Mulle endale on omane üsna lakooniline stiil, seepärast nautisin selle autori külluslikku loomelaadi võib-olla eriti.”
Nakatati ka giid
Katre kogus enne Prantsusmaale minekut taustainfot ja tänu sellele teadis, kuhu naised kindlasti viia tuleb. Alles kohapeal asju uurima hakates oleks midagi kindlasti nägemata jäänud või palju aega kulutatud. Lisaks lapitöönäituste külastamisele tutvuti aga Alsace’i piirkonna aja- ja kultuurilooga, mille üheks osaks on tugev veinikultuur ja 120 km pikkune veinitee.
Prantsusmaa-reisi lõpuks tegi iga osaline, nagu öeldud, valmis oma väikese lapitöö. Neid oli tore lennujaamas ühiselt vaadata ning võimalikuks ühistekiks kokku sättida. Isegi kaasas olnud giid nakatati lapitööpisikuga ning temagi tegi valmis oma lapiruudukese.
Projekt, mille raames Jõgevamaa naised lapitööfestivalil käisid, kandis pealkirja “Kellel on kõige väiksem ökoloogiline jalajälg”. Projektis osalesid MTÜ Vägari, OÜ Katre Meistrikoda, MTÜ Jõgeva Koolituskeskus, Maarja-Magdaleena Maarahva Selts, Härjanurme Maarahva Selts, OÜ Puuhabe, Sihtasutus Saare valla aktiviseerimiskeskus ning Sihtasutus Saare valla kultuuri-ja turismikeskus Kalevipoja Koda.
Projekti maksumus oli 34 195 eurot, millest 13 344 eurose osa kattis PRIA kaudu eraldatud Leader-toetus. Sama projekti raames said peale reisi lapitööfestivalile teoks mitu käsitööalast koolitust.
RIINA MÄGI
