Jõgevale kavandatakse Ants Paju mälestuspinki

Jõgeval elanud mitmekülgse ühiskonna- ja kultuuritegelase Ants Paju sünnist möödus 10. septembril 73 aastat. Meie hulgas pole teda juba kuus aastat. Et Ants Paju mälestus Jõgeval jäädvustatud saaks, on tema tütre Angela Rehi loodud ja juhitav mittetulundusühing alustanud raha kogumist Ants Paju mälestuspingi püstitamiseks.


Ajakirjanik, spordimees ja poliitik Ants Paju sündis küll praeguse Pajusi valla territooriumil Tamsi külas, ent üsna suure osa oma elust – 35 aastat – oli ta seotud Jõgevaga. Ta oli siinse rajoonilehe Punalipp asetoimetaja ja noorteklubi Hekto president. Ka hiljem, kui ta Tartus Eesti Loodust toimetas või kui Eesti iseseisvuse taastamise järel kõrgetesse riigiametitesse tõusis, jäi tema kodulinnaks ikkagi Jõgeva. Aastatel 2000-2001 oli Ants Paju Jõgeva linnapea ja aastatel 2004-2005 Jõgeva linnavolikogu esimees. 2009. aastal nimetati ta Jõgeva linna aukodanikuks (Põltsamaa aukodaniku tiitli oli ta saanud kolm aastat varem). Jõgevale rajas Ants Paju kauni kodu ning siin kasvasid üles tema lapsed ja lapselapsed.

Mõtte, et Ants Paju mälestus võiks olla Jõgeva linnas jäädvustatud talle pühendatud pingi näol, käis mõni aeg tagasi välja Jõgeva Lions-klubi liige Kalle Pint. Asja algatades oli ta õigupoolest nimetatud klubi president.

“Õigupoolest pole see minu idee, vaid sellest on mõni inimene varemgi rääkinud,” täpsustas Kalle Pint. “Mind ajendas aga asja uuesti jutuks võtma see, et Eesti Lions-piirkonnal on tänavu teoksil rahvusvahelise Lions-liikumise sajandat aastat märkiv nn pingiprojekt.”

Ants Paju väärib Pindi sõnul mälestuspinki mitmel põhjusel: ta oli Jõgeva linnapea ja linnavolikogu esimees, Lions-klubi asutajapresident, siinset piirkonda esindav saadik riigikogus ja mitmes muuski mõttes väljapaistev isik. Pindi sõnul vääriks peale Paju jäädvustamist veel mõnegi teise Jõgevaga seotud suurkuju mälestus.

Ants Paju mälestuspingi eskiisi tegi tema kauaaegne sõber ja koostööpartner, skulptor Tauno Kangro.

“Tauno tundis hästi Antsu mõttemaailma ja minu meelest pakkus ta välja hea lahenduse,” ütles Ants Paju tütar Angela Rehi.

Raamat ja käed

Tema sõnul on Kangro õigupoolest kavandanud kaks tammepuust pinki, mida ühendab graniidist kõnepult. Kõnepuldil on käed, mis hoiavad avatud raamatut. Raamat sümboliseerib Ants Paju sügavat vaimsust ning tema laiahaardelist kultuuri edendavat tegevust. Raamat sümboliseerib ka Jõgeva linna jaoks olulisi humanitaarseid väärtusi.

Ka pinkide otstesse tulevad graniittahukad. Neile on kavandatud mõned Ants Paju tekstid ja tema tegemistele viitavad sümbolid: pronksist heiteketas, ajakirjanikumärkmik pastakaga jne.

“Graniitosale saavad jäädvustatud ka nende organisatsioonide nimed, millega Ants eluajal seotud oli, samuti nende eraisikute nimed, kes pingi heaks kolmesaja eurose või suurema annetuse teevad,” ütles Angela Rehi.

Mälestuspingi püstitajaks ja selle tarvis raha kogujaks on tema eestvedamisel hiljuti moodustatud MTÜ Ants Paju nimeline fond. Pink on plaanis püstitada Jõgeva kesklinna parki. Linnavalitsus on pingi kavandiga tutvunud ja andnud abilinnapea Mati Kepi kinnitusel põhimõttelise nõusoleku pingi paigaldamiseks.

“Linn on valmis ettevõtmisse panustama ka sel viisil, et plaanib rajada pingile oma raha eest vundamendi,” ütles Mati Kepp ja avaldas heameelt, et vahepeal mitmel põhjusel takerdunud pingi püstitamise protsess nüüd uuesti käivitunud on.

MTÜ Ants Paju nimeline fond alustas pingi jaoks raha kogumist 16. septembril Palamusel toimunud Suurel Paunvere Väljanäitusel. Selle raames Palamuse gümnaasiumi saalis aset leidnud nn nunnunäitusel oli väljas vastav korjanduskast. Sellesse kogunenud summa ei osutunud küll suureks, aga olulisem oli see, et nii mõnigi inimene teoksil olevast teadlikuks sai. Pärast väljanäitust viidi korjanduskast Jõgeva linnaraamatukogusse. Sinna saab panna sularahaannetusi, ent kastilt leiab ka MTÜ Ants Paju nimeline fond arveldusarve numbri (EE121010220264696224 SEB Pangas). Annetuse võib teha ka sellele raha üle kandes.

“Peale eraisikust annetajate loodame ka mitme Antsuga seotud organisatsiooni toetusele,” ütles Angela Rehi.

Kolm neljandikku

Eesti Olümpiakomitee on tema sõnul andnud juba nõusoleku projekti toetada. Taotluse on ta teinud ka 20. Augusti Klubile. Eesti Loodus aitab kaasa sellega, et avaldab Antsust kõneleva loo ja annetusteks avatud konto numbri jne.

“Julgen skulptorile pingi tellimuse sisse anda alles siis, kui kolm neljandikku pingi valmistamiseks vajalikust eelarvest on koos,” sõnas Angela Rehi. Tema arvestuste kohaselt läheb pingi valmistamiseks ja paigaldamiseks vaja 15 000 eurot. Kalle Pint Lions-klubist julges selles summas siiski kahelda ja pakkus, et vaja läheb 20 000 eurot. Ta lisas, et lionid on omalt poolt valmis pingiprojekti panustama umbes tuhande euroga.

Angela Rehi avaldas lootust, et Ants Paju mälestuspink saab kesklinna parki paigaldatud juba tulevaks kevadeks, näiteks Jõgeva linna päevadeks, kui need ühinenud omavalitsuste tingimustes veel toimuma peaksid. Samas on 2018. aasta ka Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aasta ja Ants Paju kui aktiivse ühiskonnategelase mälestuse jäädvustamine võiks sobida ka selle sündmusega.

“Antsu pink võiks olla mitte niivõrd ajalukku, kuivõrd tulevikku vaatav sümbol,” arvas Angela Rehi. “See võiks süstida noortesse, kes Jõgevalt n-ö lendu lähevad, tunnet, et nad ei peaks oma päritolu häbenema, vaid tundma uhkust, et tulevad Jõgevalt, sest siit on võrsunud nii mõnigi silmapaistev isik. Ants armastas öelda, et ääremaa pole geograafiline punkt, vaid hingeseisund, ja ta unistas sellest, et nn unusmaad oleks üha vähem. Ka talle pühendatud pink võiks innustada unistama ja tõusma kõrgemale argipäevast.”

Ants Paju nimelise fondi üks eesmärke on Ants Paju kirjaliku pärandi digitaliseerimine ja arhiveerimine. Angela Rehi kavatseb koguma hakata ka mälestusi Ants Pajust. Neid on talle juba spontaanselt siin-seal räägitud.

“Hiljuti rääkis üks mees mulle, et kui Ants Kuremaa ujula saunas leili võttis, anti juba meeste riietusruumis kõigile “tormihoiatus”: kes kõvemat kuuma ei kannata, ärgu lavale mingu. Kui jutustaja siiski leiliruumi ukse avada julges, tuli kõigepealt välja aurupahvak ja siis Antsu suur kämmal saunakibuga. Ta ütles: “Ole hea mees, too leiliviskamise vett.”,” jutustas Angela Rehi.

Tema sõnul valmib peatselt MTÜ Ants Paju nimeline fond kodulehekülg ja Facebook’i leht. Mälestusi on võimalik edastada mõlema vahendusel, aga ka Angela Rehi e-posti aadressil angela.rehi@gmail.com.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus