Jõgeval on järjepidevaid ilmavaatlusi tehtud juba 95 aastat. Ainult 1944. aasta sügisel sundisid sõjasündmused ilmavaatlejaid oma töös pausi pidama, aga see kujunes vaid mõnepäevaseks.
11. jaanuaril 1922 andis Jõgeva Sordikasvanduse juhataja Mihkel Pill välja käskkirja, millega moodustati nimetatud asutuse juurde meteoroloogiajaam. Esimesed ilmaandmed pandi kirja neli päeva hiljem, 15. jaanuaril 1922. Meteoroloogiajaama esimene vaatlusväljak rajati Pedja jõe saarele, ent paari aasta pärast koliti see ümber Jõgeva mõisa pargist ida pool asuvale põllule, kus suured puud ilmaandmete kogumist ei seganud. Väljakul mõõdeti õhu temperatuuri, õhuniiskust, sademete hulka, lumikatte paksust, pilvisust, tuule kiirust ja suunda jne.
Sordikasvanduse ilmajaamas tehti vaatlusi kolm korda ööpäevas ning tulemused saadeti Tartu Meteoroloogia Observatooriumi. 1944. aasta lõpul muutus aga siinse ilmajaama staatus: sellest sai Eesti NSV Hüdrometeoroloogia Teenistuse Valitsuse II järgu jaam Jõgeva Riikliku Sordiaretusjaama juures. Veelgi suuremad muutused leidsid aset 1964. aastal: siis sai siinsest meteoroloogiajaamast agrometeoroloogiajaam.
“1950. aastate keskel rajati üle kogu Nõukogude Liidu paarkümmend agrometeoroloogiajaama. See oli vist seotud kommunistliku partei antud suunistega põllumajandustööde laiapõhjaliseks teenindamiseks,” ütles Jõgeva agrometeoroloogiajaama endine juhataja Toomas Puss. “Eestis rajati selline jaam algselt Raplamaale Kuusikule, ent sealt koliti see 1964. aastal ümber Jõgevale, sest arvati, et sordiaretusjaama vahetus läheduses on sellest rohkem kasu. Jõgeva linna idapiirile ehitati agrometeoroloogiajaama jaoks metsavahikordoni tüüpi ametihoone ja uus vaatlusväljak, hiljem kerkis veel teinegi ametihoone ja korterelamu ilmajaama töötajate jaoks. Agrometeoroloogiajaama juhataja Karl Põiklik, kes oli sama ametit pidanud juba Kuusikul, oli väga kõva organiseerija, ja oskas vajalikud hooned n-ö välja rääkida.”
Et agrometeoroloogiajaamal oli tunduvalt rohkem ülesandeid kui tavalisel meteoroloogiajaamal, kasvas ka koosseis: kõige rahvarohkematel aegadel oli jaamas koos juhatajaga tööl 24 inimest. Jõgeva jaamale allusid ka kaks vaatlusposti: üks Eerikal ja teine Põlvas. Ka Jõgeval töötavad inimesed pidid üsna palju ringi sõitma: andmeid koguti üheksast rajoonist.
Nagu nõiaköögis
Lisaks tavapärastele ilmaandmetele koguti agrometeoroloogiajaamas põllumeestele vajalikku infot. Võeti mullaproove, tehti põllukultuuride agrometeoroloogilisi ning puude ja põõsaste fenoloogilisi vaatlusi jne.
“Alatasa käis meil mingi kuumutamine ja filtreerimine, justkui nõiaköögis,” meenutas Toomas Puss.
Iga kümne päeva tagant andis agrometeoroloogiajaam põllumeestele dekaadi andmeid. Koostati graafikuid ja tabeleid mulla ja viljade olukorra kohta jne.
“Eks see natuke sedamoodi oli, et linnamehed õpetasid põllumehi. Ja mõned sarjasid meid ka sellepärast. Aga protsesside tunnetamiseks oli see tegelikult vajalik,” sõnas Toomas Puss.
Põllumajanduskallakuga vaatluste ja uurimistööde teemad andis tema sõnul ette osalt põllumajandusministeerium, osalt Sakus asuv agrometeoroloogia labor, osalt Obninskis (see asub umbes saja kilomeetri kaugusel Moskvast) tegutsev Üleliiduline Põllumajanduse Meteoroloogia Instituut.
“Obninskist anti ette ka selliseid uurimisteemasid, mis meie oludes üsna tobedad tundusid. Kui asjal mingigi mõte oli, tegime selle ära, kui oli ikka täielik jama, siis mõnikord ka bluffisime,” tõdes Toomas Puss.
Tema sõnul pidasid paarkümmend agro-meteoroloogiajaama omavahel sotsialistlikku võistlust, millest kord aastas kokkuvõtteid tehti. Tänu sellele said Jõgeva agrometeoroloogiajaama inimesed aeg-ajalt päris kaugetes ja põnevates paikades käia. 1988. aastal, kui olud juba muutuma hakkasid, oldi aga ise teiste agrometeoroloogide võõrustajateks.
Tõmmati koomale
1990. aastatel hakati Eestis Toomas Pussi sõnul ilmastiku-uuringuid vahendite nappusel koomale tõmbama. Lõpuks otsustati kaotada ka agrometeoroloogiale spetsialiseerunud asutus: 2001./2002. aasta vahetusel sai siinsest agrometeoroloogiajaamast lihtsalt meteoroloogiajaam.
“Üks põhjus, miks riiklik agrometeoroloogia süsteem hääbus, oli see, et ärksamad põllumehed hakkasid endale automaatilmajaamu hankima,” kinnitas Toomas Puss.
Tehnikasajand astus pikkade sammudega sisse ka Jõgeva meteoroloogiajaama: 2003. aastal paigaldati sealsele vaatlusväljakule automaatseadmed. Algul jäi tööle ka väikesearvuline inimkoosseis, kelle ülesandeks oli automaatseadmete mõõdetud andmete kriitilise pilguga üle vaatamine, ent praegu teeb Jõgeva ilmajaamas kogu töö ära automaatika. Seadmete mõõdetud näidud laekuvad interneti vahendusel Riigi Ilmateenistuse ilmavaatluste osakonda. Seal on tööl inimesed, kes jälgivad andmete voogu ja anomaaliate korral häiret annavad.
Mis agrometeoroloogiasse puutub, siis see pole Jõgeva mailt päriselt kadunud. Jõgeva alevikus tegutsevas Eesti Taimekasvatuse Instituudis on praegugi agrometeoroloog palgal.
“Kui põllumehed taotlevad ilmast tingitud saagikahjude kompenseerimist, aitavad just taimekasvatuse instituudi agrometeoroloogi kogutud andmed otsustada, kas kompenseerimine on põhjendatud või mitte,” ütles Toomas Puss.
Küsimusele, kas teda kui ilmajaama juhatajat halvas ilmas süüdistatud ka on, vastas nimetatud ametit 18 aastat (1985-2003) pidanud Toomas Puss:
“Süüdistatud just pole, aga seda on küll küsitud, et kui kaua veel pakast, kuumust, vihma või põuda taluda tuleb.”
Täna möödub 77 aastat päevast, mil Jõgeval mõõdeti Eesti kõigi aegade külmarekord: 43,5 kraadi külma. See on andnud põhjust Jõgeval jääpurika- ja talvefestivale ning mitmeid muid sündmusi korraldada. Ent omaette väärtuseks on ka Jõgeval kogutud ilmaandmete 95 aasta pikkune rida. Sellele saavad tugineda ka tuleviku ilmauurijad.
Ilma ekstreemumid Jõgeval aastatel 1922-2016
* Kõige soojem aasta ‒ 1989 (keskmine t° 6,8°C)
* Kõige külmem aasta ‒ 1942 (keskmine t° 1,6°C; see on rekord ka Eesti mastaabis)
* Kõige soojem suvi ‒ 2011 (aktiivsete, st üle 10°C temperatuuride summa 2439°)
* Kõige soojem talv ‒ 2007/2008 (negatiivsete temperatuuride summa -165°)
* Kõige külmem talv ‒ 1941/1942 (negatiivsete temperatuuride summa -1891°)
* Kõige soojem keskpäev ‒ 11.08.1992 (absol maks t° 34,6°)
* Kõige külmem öö ‒ 17.01.1940 (absol min t° -43,5°)
* Kõige sajusem aasta ‒ 1923 (921 mm)
* Kõige sajusem ööpäev ‒ 2.08.1994 (99,7 mm)
* Kõige kuivem vegetatsiooniperiood (aprill-oktoober) ‒ 1947 ja 2002 (240 mm)
(Ülevaate on koostanud Jõgeva meteoroloogiajaama andmete põhjal Helle-Mare Raudsepp ja Laine Keppart Jõgeva ilmahuvikeskusest)
RIINA MÄGI
