Jõgeva ümbruse aiamaadele ja ka vana aiandi territooriumile Jõe tänaval on inimesed toonud kanada kuldvitsa (solidago canadensis), mis on siin hästi kasvama läinud ja väga dekoratiivne, kuid see liik ohustab looduslikku tasakaalu.
Kanada kuldvitsa püsik on üsna tugeva juurestikuga ning temast lahtisaamine pole enam nii lihtne. Ühest põõsast saab väga kiiresti kaks, siis kolm, neli. Seemneid muudkui tuleb ja tuleb.
Tugevat mätast on raske välja kaevata
“Taim moodustab väga tugeva mätta, selle väljakaevamine on aednikule tõeline nuhtlus,” tunnistas Jõgeva linnamajandusosakonna haljastusspetsialist Taivo Paeveer. Mees on pidanud oma aiast kuldvitsa välja kaevama ja nägi sellega korralikult vaeva. “Kanada kuldvits moodustab väga tugeva mätta ja tõrjub kogu ülejäänud rohurinde välja. Ta on kõrge, seal all ei hakka õieti midagi kasvama, liigilisus hakkab tema ümber aina rohkem kahanema ja lõpuks vohabki ainult see taim,” lisas Paeveer.
Kanada kuldvits on ilutaim, tal on olemas ka väiksemaid versioone. “Me toome ise need taimed sisse ja ise paljundame. Lõpuks on terve maa ala neid täis. Vähegi hooldamata ala muutub natukese aja pärast täiesti kollaseks, siis on sellest taimest väga raske lahti saada. Kaevates tuleb küll mätas välja, seemned aga püsivad kaua mullas, mitme aasta jooksul tuleb pidevalt neid välja kaevata. Kanada kuldvits levib seemnetega ja taime vohamist on väga raske takistada,” rääkis Paeveer.
Tema sõnul oli sama lugu ka sosnovski putkega, mis toodi siia sisse kui silo- ja meetaim. Inimesed tõid suure hurraaga, hiljem alles avastasid, et kõik polegi nii lihtne nagu tundub. Sisuliselt on tegemist ohtliku taimega, mida on hakatud riiklikult tõrjuma.
Mõnikord tehakse mõtlematuid tegusid
Teine invasiivne taim on lupiin, mis on koduaedadest liikunud loodusesse ja muudkui levib. Mädarõigas on ka invasiivne ja samuti ka hobuoblikas.
Kiirekasvuline puu on ka saarvaher, mida on kasutatud haljastuses. Tegemist on kiirekasvulise liigiga, mida linnad üldjuhul püüavad vältida. Sama lugu on jalakaga, jalakas külvab end tugevasti, kõik põõsaalused, kus vähem rohitakse, on täis jalaka seemikuid.
Samuti ronib hästi müürilill, ta on lihtsalt tülikas. Ta ronib näiteks roomava kadaka vahele ja seda ei saagi sealt kätte, sest tegemist on õrna lillega, nagu tõmbad, nii varred lähevad katki ja juured jäävad ikka alles.
Alles hiljuti oli Paeveeri sõnul maatikuarhitekt käskinud ühes projektis kasutada liiv vareskaera. Liiv-vareskaer on kõrreliste sugukonda vareskaera perekonda kuuluv rohttaim. Hallikate jäikade teravatipuliste suurte lehtedega. Tugeva ja pika risoomiga, moodustab tihti suuri kogumikke. Kasvab liivastel ja kruusastel mererandadel. Tegemist on ranniku taimega, mis kasvab liivaluidetel. Linna tingimustes levib ta oma juurekavaga väga kiiresti. Temaga oli vaja kokku istutada stepirohi, mis on samas väga õrn. “Paari aastaga sööb liiv vareskaer stepirohu välja ja jääb üksi. Siis liigub ta edasi aedadesse,” lisas haljastusspetsialist.
Ka päideroog on samuti väga tugeva juurestikuga ning samuti kamm soohein, heades tingimustes levivad need liigid väga hästi. “Kui tahate päideroogu istutada, peate kindlustama, et ta kasvaks potis. Siis ei levi invasiivselt.” Haljastaja hinnangul tehakse mõnikord mõtlematuid tegusid.
Paeveer soovitab kõikidel aiandushuvilistel lihtsalt mõelda ja vahel ka natuke uurida enne kui mingi taim ostetakse ja aias maasse kaevatakse.
HELVE LAASIK
