Jõgeva põhikooli rekonstrueerimise hetkeseis ja väljavaated

Jõgeva linna suurim investeering lähiaastateks on Jõgeva põhikooli Rohu tänav 10 õppehoone põhjalik rekonstrueerimine ja laiendamine.

Linnavalitsuse korraldatud hanke tulemusel koostab ehitustööde eelprojekti ja maa-ala detailplaneeringu Sweco Projekt AS maksumusega 44 160 eurot. Märtsi lõpus valmis laiendatava koolihoone asendiplaani ja ruumiprogrammi kohta kolm ideekavandit.

Kahekorruseline õppekorpus kooli idaküljele

Hetkel on leitud variant, mis on linnavalitsuse, kooli ja raamatukogu esindajate poolt saanud positiivse tagasiside. Säilib koolimaja õppekorpus, aula ja esialgu ilmselt ka võimla. Praeguste garderoobide koha peale ehitatakse uus ühekorruseline osa, kus lisaks riidekappidele asuksid kooli söökla ja köök. Koolimaja idaküljele, vaatega lasteaia “Rohutirts” poole tuleks uus kahekorruseline õppekorpus, kus asuksid klassiruumid ja kooli raamatukogu. Klassid kavandatakse selliselt, et loodusainete klassid, keeleklassid ja kunsti-käsitöö klassid asuksid kõrvuti, mis võimaldab õppevahendeid ühiselt kasutada ja sarnase profiiliga õpetajatel paremini aineid integreerida ning vajadusel ka üksteist asendada.

Koolihoone ruumiprogrammi kokkupanek on olnud pikk ja keeruline protsess, kus ühelt poolt peab arvestama haridus- ja teadusministeeriumi soovitusi võimalikult kokkuhoidlikust ja säästlikust ruumiprogrammist (keskmiselt 8–9 ruutmeetrit ühe õpilase kohta). Seepärast on vaja ehitusmaksumust piirata ning koolimaja tulevased püsikulud mõistlikes piirides hoida. Samas tahame arvestada koolirahva sooviga saada endale avar ja kaasaegne maja. Koostöös kooli, projekteerija ja ministeeriumi ametnikega oleme saavutanud kompromisslahenduse.

Vastavalt lepingule, on projekteerija kohustatud esitama koolimaja eelprojekti selle aasta septembri lõpuks. Umbes samal ajal esitame projekti rahastamiseks Innove poolt korraldatava meetme esimesse taotlusvooru. Jõgeva linnal on võimalus esitada oma taotlus esimeses voorus, mis on avatud ainult nendele kohalikele omavalitsustele, kus on loodud riigigümnaasiumid või kus on otsustatud lõpetada gümnaasiumihariduse andmine statsionaarses õppevormis.

Uut raamatukogu ja spordihalli esialgu ei tule

Koolihoone kavandamise on muutnud keeruliseks maja juurde projekteeritav linnaraamatukogu ja senisest koolivõimlast ligi viis korda suurem spordihall. Projekteerimise käigus on selgunud täpsemad tingimused ja piirangud eurotoetuse taotlemiseks. Veebruari lõpus suunas haridus- ja teadusministeerium üleriigilisele kooskõlastusringile ELi toetusmeetme “Koolivõrgu korrastamine” eelnõu, milles Jõgeva linna jaoks oli kaks ebameeldivat piirangut. Esiteks: eelnõus on kirjas, et ühele projektile võib taotleda toetust maksimaalselt viis miljonit eurot. Linn on omalt poolt võimeline panustama kuni 2,1 miljonit euroga. Jõgeva linna huvides on taotleda maksimaalses summas toetust. Esitasime oma argumendid ja ettepaneku tõsta maksimaalset toetussummat kuue miljoni euroni nii ministeeriumile kui ka Eesti Linnade Liidule.

Võimalik hiljem juurde ehitada

Spordihalli ja linnaraamatukogu juurdeehitised oleme lasknud projekteerida selliselt, et neid on võimalik hiljem välja ehitada. Praegu puudub selleks  rahastus. Spordihall on kavandatud praeguse võimla asemele ja see ulatub kuni spordimajani välja, linnaraamatukogu on planeeritud koolimajast ida poole Rohu tänava äärde.

Teine punkt, mis meie hinnangul asjakohane ei ole ja mille osas samuti eelnõusse oma muudatusettepaneku esitasime, on kooli spordirajatiste, sh võimlate rekonstrueerimise kulu mitteabikõlblikuks tunnistamine. Leiame, et olukorras, kus õpilaste füüsiline aktiivsus on ebapiisav, paljud lapsed on ülekaalulised, esineb koolistressi ja tuleb ette koolivägivalda, on riigi poolt lubamatu korralike koolivõimlate rajamist eurorahadega mitte toetada. On ju ka kehaline kasvatus kooli õppetöö väga tähtis osa.

Euroopa Komisjon sellist piirangut ei nõua, see on meie enda siseriiklik valik ja seetõttu on Jõgeva linn kaasanud mitmeid partnereid üle Eesti (teised linnad, Eesti Tervislike Linnade Võrgustik, Eesti kehalise kasvatuse õpetajate liit), et avaldada survet eelnõu muutmiseks koolivõimlate toetamise osas.

ERKI TEDER, Jõgeva linnavalitsuse arenduse peaspetsialist ja põhikooli projektijuht

blog comments powered by Disqus