Jõgeva linnarahvas ja külalised nautisid kohvikute pidupäeva

IMG_9369

Öeldakse, et sa oled see, mida sööd. Seega tuleb hästi süüa. Kõike head ja paremat pakkus pühapäeval teine Jõgeva kohvikutepäev, mil külalisi võõrustas tervelt neliteist kodukohvikut.


Mullu peeti Jõgeval esimest korda kohvikutepäeva, alustati kuue aiakohvikuga. Neist viis söakat avasid ka tänavu oma uksed. Jõgeva kohvikutepäev pakkus taas üllatavaid maitseelamusi ning tõi inimesed kodunt välja. Kohvikute ühine märksõna olid kohalikud maitsed, aiasaadused ning südamega valmistatud road.

Kuigi kohvikutepäeva kokkuvõtted on veel tegemata, jagus külastajaid kõikjale. Näiteks mobiilirakendus LiveTeam registreeris kaardilt Jõgeva kohvikute ja nende info vaatamise pea 700 korral. Lisaks oli külastajatele abiks veel pool tuhat voldikut kohvikute kirjelduste ja kaardiga. Infovoldikud kadusid kauplustest nagu soojad saiad.

Maitsvad kooskõlad ja üllatused

Kentsakate nimedega menüüd tutvustades ütles Jõgeva kammerkoori dirigent ja KAmmerKOoreKOhviku üks korraldajatest Margus Kask, et see on meie kõigi ühislooming. Tema taktikepist oli inspiratsiooni saanud maius Dirigendi kepike. Kohvikust leidsid suupärast ja keelekastet nii laulusõbrad kui hea maitse nautijad.

Jõgeva kammerkoor oli oma kohviku üles seadnud kooriliikme Silja Piiri koduaias. Suupistete kõrval sai leiba luusse lasta koos kammerkooriga lauldes. Et 13. augustil oli rahvusvaheline vasakukäeliste päev, siis oli Kammerkoori kohvikus sel puhul avatud vasakukäeliste teemalaud. Paremakäelised said harjutada vasaku käega kirjutamist, lõikamist ja värvimist.

Silja Piiri sõnul külastas kohvikut üle paarisaja inimese. Kõigile jagus suupisteid ning mõned ampsud jäi isegi kohvikupidajatele. “Olime põhjalikult valmistanud. Puudu ei jäänud ja endale jagus ka,” sõnas kohviku perenaine Katrin Kuusvere.

Silja abikaasa Indrek märkis, et enne kohviku avamist tuli valmis saada uus veranda ja puukuur. “See on abikaasadele stressirohke,” naeris Indrek ja kinnitas samas, et tegelikult on kõik hästi. Kammerkoori liige Ilmar sõnas, et ka talle möödus päev muretult. Tema ülesandeks oli kaasa haarata kohvimasin ning viktoriini võitjaid motorolleriga linnas ringi sõidutada.

Hõrgutavat kooskõla oli tunda Kirsi kohviku perenaiste Reelika, Nele, Gerli ja Gellu menüüs. Erinevatesse küpsetistesse oli oskuslikult kombineeritud kirsse. Külastajatele pakkus aga maitseelamusi kodune meekook, mis oli valmistatud oma kodusest meest.

Kohvikus Põllu tänava hõrgutised lookles saba sarnaselt mullusele värava taha. Kohvikulised ei lahkunud enne, kui olid kohapeal maiustanud ning karbiga kaasa ostnud kuulsaid Sirtsu kooke.

Eelmiselgi aastal oma uksed avanud kohviku Rohus menüüs oli populaarsemaid aga ema küpsetatud leib ja rebitud mahlase sealihaga võileib.

Terassikohvik 10 ja Pool võõrustas külastajaid muu hulgas koduse käsitööõllega. Kohvisõpru rõõmustati kohvivalikuga värskelt jahvatatud ubadest ning kõrvale pakuti juustukooke. Omal kohal oli jäätisekokteil ning tervislik keefirikokteil kamaga.

Oma kohviku avas ka Jõgeva koguduse pere. Kohvikust saadud tulu läheb kiriku heaks. “Müügiks olid toidu valmistanud nii koguduse liikmed, kui annetajad,” sõnas kohviku eestvedaja Mare Rosin.

Tuttav jaamaülem tervitamas

Jaama Puffeti viieaastane jaamaülem Trevon oli selleks aastaks endale abiväge palganud. Nii oli kohvikuväravas tööpostil vanaisa Teet. Jaama Puffeti perenaine Madleen Lõhmus sõnas, et päev läks igati korda. “Tänavu oli kergem kohvikut ette valmistada, sest eelmisest aastast olid kogemused olemas,” sõnas perenaine. Enam kui sadakond kohvikulist olid ennast Jaama Puffeti aeda mõnusalt sisse sättinud Jüri Homenja kontserdi ajaks.

Kohvikuliste kooskõla oli kuulda ka kesklinnas, kus kultuurikeskuse ees ning Aia tänava majas võtsid muusikaliselt mõõtu JJ-Steet ja kohvik Nostalgia. Noorte tantsijate välikohvikus lahutasid meelt tänavatantsijad ning DJ.

Vastukaaluks asus Nostalgia kohvikus helipulti peremees Kristjan Rohioja, kes keerutas kodumaise muusikaga vinüülplaate. Mõnusa muusika kõrvale passisid nagu valatult kiluvõileivad ning kodused vahvlid. Kohvikule andis pilkupüüdva võlu kunsti ja taaskasutuse harmoonia. Puhveti müügiletini viivas koridoris oli avatud noore kunstniku Aureelia Miti näitus. Töödes kujutatakse Eesti maastikku, mille sisse on põimitud traditsioonilised vaipade värvid ning kindamustrid. Abstraktsed ja minimalistlikud maalid olid tehtud juhuslikult leitud taaskasutatud puidule. Nii oli rõhutatud puidu kui elusa materjali väärtus.

Killuke suurlinna idülli

Kunstikodu kohvik oli justkui postkaart Pariisist. Korraga tekkis tunne, et oled sattunud sealsetesse Ladina kvartali hubastesse tänavakohvikutesse – rüüpad kohvi, räägid juttu ning jälgid, kuidas pühapäevane linn on täis elu. Igatahes oli see kohvikutepäeval parim koht mööduvate inimeste vaatamiseks. Et pilt Pariisist veelgi kinnistuks, olid seal kaks tänavakunstnikku – üks tegi soovi korral sinust portree ja teine lastele näomaalinguid.

Õe-venna kohvik Pühapäevitaja pakkus külalistele korraliku sooja kõhutäie. Telliti grillitud kana, šašlõkki ning otse suitsuahjust tulnud forelli. Pedjajõe kohviku menüüs olid maitsvad koduküpsetatud pirukad ja koogid, erinevaid salatid ja suupisted. Joogiks pakuti koduõlut ja siidrikokteili. Lapsed kasutasid võimalust hobusega sõita, batuudil hüpata ning suhkruvatiga maiustada.

Kõik soovivad teha pisut teisti

Kui teistes kohvikutes tuli toidu ostmiseks pikemas või lühemas sabas oodata, siis Rohelise Maja kohvikus sai lauda istuda ning menüüs isuäratavamad road tellida. “Tahtsime teha nagu päris kohvikus, kus istud lauda ja ei pea sabas seisma,” sõnas peremees Urmas Vasemägi. Kuigi majarahvas oli eelmisel päeval kunstitelgi püsti seadnud, sai kunsti nautida siiski garaažis ja terrassil. Telk ei pidanud eelnenud õhtu äiksetormile vastu ja plaanid tuli kiirelt ümber teha. Õdusas kohvikus sai nautida muhedaid roogi alates rohelisest hernesupist, lõpetades poole sajandi taguse retspeti järgi valmistatud Napoleoni koogiga. Peremees Urmas kinnitas, et rahvast oli üllatuslikult palju, aga numbreid pole veel kokku löödud. Mõtted ja kohviku teostus tuli aga naiskonnalt, kuhu olid kaasatud oma pere ning head sõbrad. Perenaine Sirje Haavel märkis, et idee kohvikust küpses juba eelmisel aastal. “Meile ei meeldi järjekorrad, tahtsime teha teistmoodi,” sõnas Sirje. Kohviku road said inspiratsiooni kass Poisist, rohelisest majast ja haljendavast ümbrusest.

Ühe põnevama küpsetisena sai kohvikus proovida Heli küpsetatud Napoleoni kooki. Heli sai retsepti 1965. aastal Tallinnas Raekoja plasti Õpetajate majas toidutegemise koolitusel juhendajalt Juta Lindperelt, kes oli eelmise Eesti Vabariigi ajal lõpetanud kodumajanduse kooli. “Mina teen seda kooki sama ehedal kujul. Koogis on seitse kihti, kaheksas läheb puruks peale ja keedukreem kihtide vahele,” kirjeldas Heli kuulsat koogiretsept.

Kohvikus ettekandja ametit pidanud Margit kinnitas, et on päevaga rahul. “Käed olid kogu aeg tööd täis. Muidu töötan pühapäeviti Decoras kümnest kaheni, tänane on nagu topelt tööpäev,” naeris ta.

Jõgeval on avatud meelega rahvas

Kui teised kohvikud hakkasid oma päeva lõpetama, avas Jõgeva linnapea Raivo Meitus oma koduaias kohviku. Nii võisid kohvikutepäevast külastajatena rõõmu tunda ka need, kes ise päev otsa võõrustaja rollis olid. Linnapea sõnul oli näha inimeste rõõmu ja huvi kohvikud külastada. Külastajatele pakkus hasarti kalapüügivõistlus, kus iga osaleja sai 15 minuti jooksul püüda tiigist nii palju hõbekokri kui näkkas. Võitjaks osutus kaalu järgi suurima noosiga õngitseja. Meitus rääkis, et kuigi ettevalmistus oli pikk, on kohvikupidamine meeldiv kogemus ja ta plaanib ka järgmisel korral oma kümneliikmelise meeskonnaga kohviku avada.

Meitus märkis, et kuigi nende kohvik oli avatud õhtul kaheksani, tuli veel viis minutit enne sulgemist seltskond külalisi Tapalt. Nad olid Jõgeval poes kuulutust märganud ja viimasel hetkel kohvikutepäevale jõudnud. “Rõõm oli näha, et võrreldes eelmise aastaga on juurde tulnud uusi kohvikuid – Jõgeval on avatud rahvas,” sõnas linnapea.

MARGE TASUR

blog comments powered by Disqus