Jõgeva linnaraamatukogus avati eesti akvarellistide ühisnäitus

Jõgeva linnaraamatukogus avati veebruari esimesel päeval eesti akvarellistide ühisnäitus “Eesti kultuuripärand maastikumaalidel”. Seitsmeteistkümne autori tööd kogus kokku ja pani raamatukogus välja Jõgeval tegutsev akvarelligalerii Kala.


Kui möödunud aastal tõi galerii Kala Jõgeva publiku ette päris mitu Leedu akvarellistide näitust, siis nüüd, Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva eel, on mõistagi kohasem näidata Eesti akvarellistide loomingut. Lisaks Eesti juubeliaastale kestab meil aga ka üle-euroopaline kultuuripärandi aasta. Nii saigi näitus sellega kokku kõlava pealkirja. Tõsi, see polnud Kala juhi ja omaniku Gennadi Lapini, vaid Jõgeva linnaraamatukogu direktori Meeri Remmelga (ta on ka üks näitusel esinevatest autoritest) idee. Kultuuripärandi all võib tema sõnul mõista nii inimese kui ka looduse loodud väärtusi, mis meie kultuurikihti kasvatavad ja kultuuriteadvust suurendavad. Ning inimese ja looduse loodud väärtusi me raamatukogus avatud näituse töödel näemegi.

Jõgeva autoritest osalevad näitusel Eike Salu, Meeri Remmelg, Kai Braun ja Gennadi Lapin. Ka Žanna Tohti võib tinglikult sellesse ritta lisada: ehkki ta elab nüüd Tallinnas, sai ta akvarelliga tõsisemalt tegelemiseks tõuke just Jõgeval elades. Näitusel astub üles ka tallinlasi, nagu Ülle Meister, Elize Hiiop, Rein Mägar, Aleks Kase, Sergei Minin ja Slava Semerikov, tartlasi (Kersti Kohtla), narvalasi (Irina Jugolainen, Elsa Schlümmer ja Tamara Barbarina) ning pärnu- ja valgamaalasi (Saima Jakobson ja Ruudi Treu).

Nagu nimedki näitavad, ei ole kõik kunstnikud rahvuselt eestlased.

“Aga minu jaoks on kõik akvarellistid, kes Eestis elavad, eesti akvarellistid,” kinnitas Karjala juurtega Gennadi Lapin.

Suur ja kirju

Ta lävib kogu selle suure ja kirju autorite ringiga, kes Jõgeva näitusel esineb, üsna aktiivselt. Nii mõnelegi neist on ta olnud ka akvarelliõpetaja. Näitus on igatahes saanud mitmekesine: autorid lähenevad teemale eri nurkade alt ning akvarellitehnikatki käsitletakse erinevalt. Sergei Minini tööd lummavad oma jõuliste pintslitõmmete, valguse-varju vastanduste ja dünaamikaga. Elize Hiiopi metsatare kujutavasse akvarelli on sisse maalitud mingi seletamatu dramaatika: ilmselt on põhjuseks ebaharilik koloriit. Saima Jakobsoni akvarellil kujutatud saunastseen on jälle vägagi humoorikas. Ent nii metsa uppunud talutare kui ka saun, mis on ihu harimise ja vaimu laadimise koht, kuuluvad vaieldamatult meie kultuuripärandi hulka.

Paar ilusat kummardust teevad akvarellistid ka Narvale, mis on nüüd teatavasti koos Tartuga pürgimas Euroopa kultuuripealinnaks. Aleks Kaselt on väljas üks talle omases peentesse detailidesse laskuvas stiilis linnavaade, Tamara Barbarina on aga kujutanud Kreenholmi manufaktuuri unikaalset tootmiskompleksi, kus leidis omal ajal rakendust märkimisväärne osa narvalastest ja kus ka Barbarina aastakümneid töötas. Nagu Narvast pärit Gennadi Lapin märkis, pidas Kreenholm vastu mitmele sõjale ja riigikorrale, ent nüüd, taastatud Eesti Vabariigi ajal, osutus see äkki mittevajalikuks. Praegu ootab tühjaks jäänud kompleks korteriteks, äripindadeks või millekski muuks ümber ehitamist.

Näeme ka Elsa Schlümmeri nägemust Sangaste lossist, Irina Jugolaineni jäädvustatud Toolse lossi varemeid ja Žanna Tohti köitnud motiivi Palamuse aleviku südamest – teate küll, seda apteegi, vesiveski ja veskijärvega.

Näituse kuraator ja sedakorda ka sponsor (näitust toetas ka Jõgeva vallavalitsus) Gennadi Lapin on oma loomingust pannud välja mõned mõistukõnelised tööd. “Valge laev” kujutab rannal ootavaid kajakaid ning autor on sinna peitnud vihje omaaegsetele nn valge laeva ootajatele, kelle lootused paraku ei täitunud. “Ootuses” kujutab aga hoonet, milles veel hiljuti oli Jõgeva majandusühistu “Tarve” pood ning kuhu teadupoolest on plaanis hotell rajada. Omapärane on see, et hoonet on kujutatud tagaküljelt, mis on vaatajatele kindlasti vähem tuttav, aga mitte vähem atraktiivne kui esikülg.

Näitus Kaarinasse

Kõigist näitusetöödest siinkohal rääkida ei jõua, küll aga tasub märkida, et kõige otsesema viite kultuuripärandi aastale teeb Meeri Remmelg oma akvarelliga “Merineitsi puudutus”: see viib meid salapärasesse rahvapärimuse maailma. Õigupoolest viib sinna ka Gennadi Lapini “Nõiaelu”. See pole siiski päris iseseisev teos, vaid illustratsioon Gennadi Lapini hea sõbra, Kaarina rahvaülikooli endise rektori Olli Kuusisto uuele raamatule. Kuusisto oli koos poja Kimi ja pojapoja Kristianiga ka näituse avamisel ning Kim andis Gennadile üle “Nõiaelu” “igavese” koopia, mis graveeritud lasertehnoloogia abil roostevabale terasele, kusjuures nii, et kujutis on värviline. Selline kunstiteos pidavat olema maailma mastaabiski unikaalne.

Olli Kuusisto on aastakümneid edendanud üle-lahe kultuurisuhtlust ja tema Jõgevale saabumise üks eesmärke oli pidada läbirääkimisi Jõgeva kunstnike ühisnäituse Kaarinasse viimise üle. Et näituse avamisel oli kohal ka Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Helle Kajaste, said kokkulepped sealsamas sõlmitud. Galerii Kala paneb maikuus tähistatava Jõgeva linna 80. sünnipäeva ajaks välja viie Jõgeva kunstniku (Eike Salu, Žanna Toht, Meeri Remmelg, Kai Braun ja Gennadi Lapin) ühisnäituse (igaühelt viis tööd) ning sama väljapanekut saab novembris näha Jõgeva sõpruslinna Kaarina publik.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus