Aastal 2007 otsustasid kaks aktiivset Hiiumaaga seotud naist Ere Naat ja Ly Johansen korraldada Hiiumaal Kärdlas kodukohvikute päeva. Johanseni sõnul oli tollal mitu põhjust, miks nad selle plaani teoks tegid.
Ühelt poolt soovisid nad tuua ellu põnevust, teisalt oli siis avatud EASi suviste ürituste fond. Ammu oli noortele naistele pakkunud huvi saarel kasutuselolev kohvilähkrite nimi. Tänu sellele, et projekt nõudis oma plaani väga detailset lahtikirjutamist, mõtlesid nad põhjalikult läbi, kuidas see idee teoks teha.
Kohvikutepäeva korraldamist tõukas tagant ka fakt, et Hiiumaal ei olnud sellel hetkel suvisel ajal peaaegu üldse kohvikuid. Alustati pika nimega „Viisteist ühepäevakohvikut Kärdlas.“
Tänaseks on sellest kujunenud kogu saare ettevõtmine, mida korraldatakse neljal päeval nädala teisel poolel. Tänavu tegutses üle Hiiumaa 40 kohvikut. Sellel aastal oli huvilistel võimalus külastada hiidlaste kodusid, kuhu soovijad etteteatamisel hommiku-, lõuna- või õhtusöögi ajaks külla said minna.
Ly Johanseni sõnul ei algatanud nad kohvikutepäevi mitte äriprojektina, vaid vahva, paljusid kaasava kogukondliku üritusena. Ly Johansen ja Ere Naat on uhked ja rõõmsad selle üle, et Hiiumaalt nende ideest tuule tiibadesse saanud kohvikutepäev üle-eestiliseks ettevõtmiseks on kasvanud.
Elavdab kogukondlikku läbikäimist
Homme saab Jõgeval teoks arvult kolmas kohvikutepäev. Tänavu on siin tegutsemas 14 kohvikut. Siinse kohvikutepäeva koordinaatori Helle Kajaste sõnul avaldas Jõgeva rahvas ise selleks soovi.
„Tänavu on kolmandik kohvikute korraldajatest uued tegijad. Jõgeva piirkonnas peetakse eraldi kohvikutepäeva veel ka Kuremaal,” lausus Kajaste.
Ta arvab, et Jõgeva linnas toimuv kohvikutepäev peakski üldiselt jääma linna piiresse. „Kui külades on niisuguse ettevõtmise vastu huvi olemas, siis seal võiksid need olla oma kogukonna kesksed. Esimesel aastal tegutses kuus kohvikut, aasta tagasi juba poole rohkem ehk kaksteist ja seekord neliteist kohvikut.”
Helle Kajaste sõnul on siiani kõik kohvikud temale väga sümpaatse mulje jätnud. Kõik ei ole tippkokad ning see ongi tema kinnitusel tore, et pakutakse seda, mida ise teha osatakse. Kui sellega kaasneb mõnus istumise ning jutuajamise võimalus õdusas koduaias, siis on see kohvikukülastajatele tõeline elamus. Kohvikutepäev aitab elavdada kogukondlikku läbikäimist.
Teiste seas asub külalisi teenindama näiteks Bitboardi kalakohvik, kus pakutakse kalasuppi, vanaema Pille praeräimi, suitsukala ja kiluvõileibu. Linnumetsa õuekohvikus Jõgeva alevikus saab fetajuustu-arbuusisalatit, seenepirukat, kihilisi magustoite ja muud põnevat. Kodukohviku Rohus menüüst leiab rebitud sealihaga võileiba, tomatipüreesuppi kõrvitsaseemnetega, mitmeid käsitööjooke jne. Pedja jõe kohvikus pakutakse suupisteid, küpsetisi ja koduõlut. Lapsed saavad seal ratsutada ja batuudil hüpata.
Ahjust võetav suitsukala meelitab
Pühapäevitaja kohvikut korraldav Raivo Kirspuu lausus, et idee said nad perekond Lõhmuselt, kes korraldas kohvikut ülemöödunud aastal. Selline ettevõtmine meeldis nii külalistele kui neile endile ja seetõttu otsustati taas kohvik avada.
Pühapäevitaja kohviku meeskonda kuulub vahelduva eduga 5-7 inimest, kelle seas on pereliikmed ja lähemad tuttavad. Pühapäevitaja kohviku tõeliseks hitiks osutus juba aasta tagasi otse ahjust võetav suitsuforell, mida juba hommikul enne avamist neilt küsima tuldi. Et enamikus kohvikutes pakutakse magusaid suupisteid, siis läksid soolasemad toidud suurepäraselt kaubaks.
„Meil söödi mullu kala käest ära ja endale ei jäänud midagi,“ meenutas peremees. Raivo Kirspuul oli väga põnev kohtuda aasta tagasi Tallinnast Jõgevale sõitnud inimestega, kes olid kunagi nende praeguses kodus elanud. Peremehe sõnul on kohvikutepäev väga vahva kogukondlik ettevõtmine, kus nad ka edaspidi kaasa tahavad lüüa.
Eve Roos lausus, et kui temal palus Jõgeva koguduse kohvikus kaasa lüüa EELK Jõgeva koguduse juhatuse esimees Mare Rosin, kes ise on samal ajal reisimas, siis võttis ta pakkumise rõõmuga vastu. Roosi sõnul on nad koos abikaasaga juba mitmel aastal käinud Setumaal korraldataval kohvikutepäeval ja nad juba teavad, millisesse kohvikusse tasub minna, millisesse mitte. Ka kahel eelneval Jõgeva kohvikutepäeval on nad käinud. Eve sõnul on igal kohvikul oma hõng. Kui ta sinna sisse astub, tunnetab ta ära, kas ta tahab seal olla või mitte.
Tema jaoks on tore, kui kohvikus tekib kodune tunne. See tuleb kodustest toiduainetest valmistatud toitudest ja kodusest sisustusest. Koguduse kohvikus ei valmistata toite kohapeal, vaid igaüks toob midagi kodunt kaasa.
TOOMAS REINPÕLD
