Möödunud aasta lõpus tähistas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Jõgeva kogudus oma kahekümnendat sünnipäeva. Traditsioonilise torniga kirikuhoone asemel on EELK ühe noorema koguduse koduks vanast lasteaiahoonest ümber ehitatud kirikla.
Kui tavaliselt käib kiriklas pühapäeviti jumalateenistusel 20-30 inimest ja liikmeid on kogudusel 80 ringis, siis ümmarguse sünnipäeva puhusel jumalateenistusel oli kirikla rahvast nii täis, et sajast istekohastki väheks jäi. Juubelijumalateenistuse külaliste hulgas olid Riigikogu liige Aivar Kokk, maavanem Viktor Svjatõšev ja sõpruskoguduse esindajad Soomest. Kui algselt suhtles Jõgeva kogudus Renko kogudusega, siis nüüd on see muutunud suure Hämeenlinna koguduse üheks osaks ning sõprade ringki selle võrra laienenud. Soomlaste viieliikmelisse esindusse kuulusid kaks vaimulikku ja kolm ilmikut.
Jõgeva koguduse eelmised õpetajad Markus Haamer ja Rene Alberi olude sunnil juubelile tulla ei saanud ja saatsid vaid tervitusi, küll aga oli kohal ja pidas jutluse Vara koguduse õpetaja Aare Vilu, kes hooldas Jõgeva kogudust ajal, mil Rene Alberi oli juba Jõgevalt lahkunud, praegune õpetaja Valdo Reimann polnud aga veel ametisse asunud.
Jumalateenistust kaunistasid oma esinemisega koguduse sega- ja naiskoor. Mõlemat juhatab koguduse organist Anu Piiskoppel. Teenistuse lõpus andis Valdo Reimann üle mitu tänukirja. Oma koguduse inimestest pälvis selle juhatuse esimees Mare Rosin, lahetagustest sõpradest Hämeenlinna ja Renko kogudus ning personaalselt Maija-Liisa Stahl ja Ilpo Toivonen.
Sõbrad aitavad
“Ilma lahetaguste heade sõprade abita ei saaks Jõgeva kogudus õigupoolest eksisteeridagi,” ütles Valdo Reimann. “Just nemad toovad meile pidevalt kasutatud rõivaid, mille müügist teenitud raha aitab meil oma maja ülal pidada.”
Ilpo Toivonen tegi möödunud aastal Jõgeva kogudusele ka päris suure rahalise kingituse. Oma kaheksakümnenda juubeli aegu palus ta endale nimelt kingitusi mitte teha, vaid annetada kingituse jaoks mõeldud raha Jõgeva kogudusele. Viimase juubelipeole tulles olid Maija-Liisal ja Ilpol taas kaasas mitmesugused kingitused, samuti traditsioonilised rosinatega riisipuder ja marjakissell, mida jumalateenistuse lõppedes kirikulistele jagati.
Riigikogu liige Aivar Kokk käis koguduse juubelil välja mõtte, et kirikla katusele võiks paigaldada päikesepaneelid. Et suurem osa hoonest on elektriküttel (ahjud on sees üksnes õpetaja korteri osas), on elektriarved praegu väga suured ning iga võimalus neid optimeerida oleks teretulnud. Idee teostamiseks lubas Aivar Kokk välja käia riigikogulaste poolt jagatavat nn katuseraha. Loodetavasti ei teki innovaatilise idee teostamisele ka tehnilist laadi takistusi.
“Olen koguduste aitamise oma südameasjaks võtnud sellepärast, et napi ja enamasti ka eaka liikmeskonna tõttu on neil tõesti väga keeruline ennast ja oma hooneid ära majandada,” ütles Aivar Kokk. “Samas on kogudused oma piirkonnas olulised vaimsuse kandjad.”
Valdo Reimann on Jõgeval töötanud juba üheksa ja pool aastat, olles siinse luterliku koguduse staažikaim õpetaja. Tema sõnul on Jõgeva kogudus n-ö naiste kogudus: mehi on selle liikmeskonnas kasinasti kümnendik ning kõigis juhtivais ameteis, õpetaja oma välja arvatud, on naised.
“Naised on koduhoidjad ja meie koguduse liikmed tõesti armastavad oma kirikut,” ütles Valdo Reimann. “Suhteliselt väikese liikmeskonna kohta on meil päris palju töötegijaid, kes valmis koguduse asjade edenemisele iga päev mõtete ja tegudega kaasa aitama, selle eest materiaalset tasu saamata. Kes aitab meie väikeses poes kasutatud rõivaid müüa, kes koristada, kes muud vajalikku teha.”
Tool kahele
Kui Jõgeva kogudus kakskümmend aastat tagasi loodi, oli selle asutajate üks kaugemaid mõtteid ehitada üles ka kirik.
“Minu mäletamist mööda öeldi mõte, et Jõgevale tuleks kirik ehitada, välja küüditatutele mälestuskivi püstitamise ajal,” meenutas kakskümmend aastat Jõgeva koguduse juhatusse kuulunud Airi Rütter. “Kiriku ehitamine ei saanud aga kõne allagi tulla, kui kohapeal kogudust pole.”
Esimesed viis aastat tegutses kogudus Jõgeva kultuurikeskuse ruumides. Kultuurikeskuse juhatajal Airi Rütteril ja koguduse õpetajal Markus Haameril oli kahe peale üks kabinet ja üks tool, aga nende jagamisega saadi kenasti hakkama. Jumalateenistused toimusid kultuurikeskuse saalis, kuhu igal pühapäeval käepärastest vahenditest altar ja kantsel üles ehitati. Tookord oli plaan ehitada kirik Piiri parki, ent lõpuks ostis kogudus siiski ära Aia tänava äärse kaks aastat tühjana seisnud vana lasteaiahoone ning ehitas selle ümber kiriklaks.
“Mõtte, et see hoone koguduse oma koduks võiks saada, käis välja koguduse nõukogu toonane liige Evald Kool,” meenutas koguduse omaaegne juhatuse esimees Saima Kalev. “Linn määraski hoonele soodsa hinna ning me saime selle ära osta. Maja ostmiseks ja etapi kaupa remontimiseks saime raha mitmest allikast, sealhulgas Saksa, Soome, Rootsi ja Taani sõpradelt ning Gustav Adolf Werki fondist.”
Viimased viisteist aastat ongi Jõgeva kogudus tegutsenud Aia tänava äärses majas, mida kiriklaks kutsutakse, kiriku ehitamisest pole aga enam kuigi tihti räägitud.
“Praeguses statistilises ja majanduslikus situatsioonis ei näe mina vähemasti lähema kümnendi jooksul küll mingit võimalust kirik valmis ehitada,” ütles Valdo Reimann. “Ning kui me ka ehitamiseks sponsoreid leiaksime, siis kiriku ülalpidamine käiks meile kindlasti üle jõu. On küll ka selliseid inimesi, kes ütlevad, et kuni koguduse koduks oleval hoonel torn puudub, nemad selle uksest sisse ei astu. Aga minu meelest on kirikust ja tornist tähtsam ikkagi usk.”
i
RIINA MÄGI
