|
|
Teisipäeval Palamuse rahvamajas peetud seminaril otsustasid Jõgeva- ja Tartumaa omavalitsusjuhid, et jätkatakse koostööd Vooremaa geopargi asutamiseks. |
Geopargi keskus võiks tulevikus olla Äksis hiljuti avatud Jääaja keskuses, see haaraks nii Jõgeva- kui ka Põhja-Tartumaa omavalitsused, kokku umbes 3300 km2. Soovi geopargiga liituda on avaldanud ka Lõuna-Tartumaa vallad. Milliseks tulevase geopargi piirid lõpuks kujunevad, selgub mõne aja pärast.
Geopargi idee eestvedaja on Tartu vallavanem Aivar Soop. Tema sõnul tuleb tööle hakata ning kõik võimalused läbi kaaluda. “Lõpliku otsuseni me enne kevadet või sügist ei jõua.” Soop palus kõikidel omavalitsusjuhtidel hoolikalt läbi mõelda, mis nende territooriumil laiemat tutvustamist vääriks. Üks inimene peaks tema sõnul hakkama seda kokku panema. “Kui geoparki juba konkreetselt inimestele tutvustada, peaks olema selge, mida me tegelikult teha tahame.”
Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuhi Aive Tamme hinnangul on geopargi idee hea ja annab meie piirkonnale lisandväärtust, kuid ainult eelarvest edukaks toimimiseks ei piisa, park vajab teotahtelist ja innustavat eestvedajat.
Jõgeva linnapea Aare Olgo sõnul tuleks geopargi loomist arutada ka Jõgevamaa Omavalitsuste Liidus. “Minu hinnangul peaksid kõik meie omavalitsused kaasa lööma, kui keegi välja jääb, siis ei tööta park nii hästi,” nentis ta.
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Aivar Kokk märkis, et geopargi rajajatel peaks hiljemalt augustikuuks olema selge, mida nad tegelikult tahavad. “Praegu tuleb tegutseda, ühe mittetulundusühingu asutamine ei tohiks olla väga keeruline ega nõuda palju raha. Meil on selles piirkonnas väga palju, mida näidata. Meie looduslikku omapära arvestades on geopark üks võimalusi.”
Eesmärgiks piirkonna majandusliku arengu stimuleerimine
Vooremaa geopargi arengustrateegia koostaja Heikki Bauert ütles, et Vooremaa geopargi eesmärk on eluslooduse ja pärandkultuuri tutvustamine, loodushariduse edendamine ning piirkonna väärtuste parem kasutamine, et kohalikud elanikud saaksid oma tooteid ja teenuseid müüa. Geopargi rajamise eesmärk on tema kinnitusel eelkõige piirkonna majandusliku arengu stimuleerimine, mitte ainult looduse, pärandkultuuri ja geoloogiliste loodusnähtuste säilitamine ja eksponeerimine.
“Geopargi loomine ei sea kohalikele elanikele mingeid piiranguid,” kinnitas ta. Geoparke luuakse tema sõnul kohtadesse, kus kohalikud elanikud on huvitatud, et sinna tuleksid välisturistid, kes jätaksid raha sellesse piirkonda.
Geoparki on tema hinnangul vaja piirkondadesse, kus saaks tekitada lisavõimalusi kohalikele teenimiseks. Geoturistidele peaks olema pakkuda objekte, olemas peaks olema infrastruktuur, ligipääsuvõimalus, samuti peab pakkuma üritusi ning peab olema infot – mida rohkem, seda parem.
Vooremaa meelitab soode ja rabadega
Bauerti hinnangul saab Vooremaa geopark meelitada geoturiste just soode ja rabadega. “Siin on maailmas ainulaadsed kolm soomassiivi – Endla, Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo. Küsimus on nende ligipääsetavuses. Kui võrrelda Lõuna-Soomega, siis seal on ainult paar külastatavat sood. Soome ei ole oma soid ligipääsetavaks teinud, Kesk-ja Põhja-Soomes aga pole juunis sohu enam mõtet minnagi, sest sääsed söövad su silmapilk ära. Selles mõttes on meie olukord parem. Soid pole ka UNESCO geoparkides eriti kajastatud,” tunnistas ta. Lääne-Euroopas aga pole soid, need on kuivendatud.
Bauert lisas, et kui suvel liikuda kas Endla rabas matkaradadel või allikate piirkonnas, siis väga palju külastajaid on välismaalt. Toomal viimati 2011. aastal tegutsenud RMK Endla teabepunktis käis mai keskelt septembri keskpaigani hinnanguliselt umbes 3000 külastajat, juulis oli Endla looduskaitsealal külalisi 21 välisriigist.
“Seega on Vooremaa geopargis võimalik käia kolmes erinevas arengustaadiumis soomassiivis. Samuti on huvilistele võimalik näidata esinduslikke voori ja külastada Jääaja keskust. Loodushariduse andmiseks on Palupõhja looduskool, Alam-Pedja külastuskeskus Kirnal ja Tooma keskus ning Elistvere loomapark,” kõneles Bauert. Tema sõnul on Alam-Pedjal kaks korralikku matkarada. Tartust saab sõita lodjaga mööda Emajõge Võrtsjärvele või Peipsile, Kavastu kandis sõitis Emajõe Suursoosse parv-saun. Tartus on loodusmuuseumis valmimas uus ekspositsioon. Soovijatel on võimalik lennata Baker Avio helikopteritega soode ja rabade kohal, sest näiteks Emajõe Suursoost saab paremad vaated õhust.
Samuti on geopargis oluline pärandkultuur, Peipsi ääres on võimalik tutvuda vanausulistega, Põltsamaa lossi varemetega ning Alatskivil ja Puurmanis renoveeritud mõisatega.
“Mujalt tulnud inimestega koostööd tehes olen aru saanud, et geoturistid otsivad eelkõige eksootilisi elamusi,” lisas Bauert.
Raha tuleb omavalitsustelt ja projektidest
Geopark võiks raha taotleda projektidest. Eelkõige pidas Bauert silmas Leaderit, aga ka Keskkonnainvesteeringute Keskust (KIK). Samuti võiks raha taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS), kindlasti on koostööpartner ka Riigimetsade Majandamise Keskus (RMK). Veel saaks kasutada mitmeid muid programme.
Eestis tegutseb seni ainult üks geopark – Saarte Geopark Saaremaal. Loode-Eesti geopark pole seni toimima hakanud ja ilmselt tuleb sellele ettevõtmisele kriips peale tõmmata, tunnistas Bauert.
Kogemustest Saarte Geopargi loomisel kõneles MTÜ Saarte Geopark juhatuse esimees Eerika Thalheim. Tema sõnul moodustasid Saarte Geopargi 16 kohalikust omavalitsusest 11, lisaks teeb pargiga koostööd veel kaks valda, kuid kolm omavalitsust on täiesti kõrvale jäänud. Iga omavalitsuse liikmemaks on 32 eurot aastas, lisaks kirjutab Saarte Geopark projekte. Vallad on neid toetanud 70 eurosendiga aastas valla elaniku kohta, näiteks maksab 1900 inimesega vald aastas geopargile ligikaudu 1700 eurot. 2014. aastal on Saarte Geopargi eelarve umbes 88 000 eurot.
UNESCO poolt tunnustatud geoparke oli möödunud aasta septembri seisuga maailmas kokku täpselt sada, neist Euroopas 58 ja Hiinas 40, üks Kanadas ja üks Lõuna-Ameerikas.
Mis on geopark
*Geopark on rahvusvahelise tähtsusega ajaloolise pärimuse ala
*Geopargid säilitavad andmeid olnud kliimamuutuste kohta
*Nad viivad ellu “rohelise turismi” põhimõtteid
*Geoparkides teavitatakse huvilisi ka loodusvarude püsivast kasutusest ja vajadusest
Allikas:Wikipeedia
i
HELVE LAASIK
