Kahel Jõgevamaa koolil, Jõgeva ja Tabivere põhikoolil, on lootust endale Euroopa Regionaalarengu Fondi toel nüüdisaegne koolihoone saada. Haridus- ja teadusministeeriumis koostatud põhikooli õppehoonete investeeringute kavas on Jõgeva põhikooli õppehoone ümberehitamiseks ette nähtud viie miljoni ning Tabivere põhikooli uue hoone ehitamiseks 2,55 miljoni euro suurune toetus.
Jõgeva linnavalitsus kavatseb sihtasutuse Innove kaudu taotletava euroraha eest ümber ehitada Jõgeva põhikooli Rohu tänava õppehoone, mis valminud 1970. aastal.
“Selle maja üheks suureks puuduseks on ventilatsiooni puudumine, samuti see, et soojemal ajal kütab päike lõuna poole avanevate akendega klassiruumid kuumaks,” ütles Jõgeva põhikooli direktor Taisto Liivandi. “Ka põrandad on katki, trepid ohtlikud ning tehnilised süsteemid ‒ elektripaigaldised välja arvatud ‒ ajast ja arust. Kui Rohu tänava koolimaja laienduse saab, saame ka praegu kahes majas, Rohu ja Piiri tänava hoones, paikneva koolipere ühte kohta kokku kolida.”
Jõgeva linnapea Raivo Meituse sõnul läheb osa Rohu tänava koolihoonest lammutamisele, samas ehitatakse sellele üks tiib juurde. Tänu sellele tekib ilus sisehoov, kus saab üritusi korraldada, ent kus on lastel hea ka liikumisvahetundi veeta.
Koolimajaga ühe katuse alla tulevad linnaraamatukogu uued ruumid, ent kuna raamatukogu ehitamine pole kõnealuse meetme seisukohalt abikõlbulik, tuleb selle ettevõtmise tarvis taotleda raha mõnest teisest meetmest või leida ehitusraha linna rahakotist. Raamatukogu saab uues paigas 550 ruutmeetrise saali. Praeguses hoones on neil linnapea sõnul umbes niisama palju ruumi, ent uude saali paigaldatavad liikuvad riiulid võimaldavad ära mahutada rohkem teavikuid ning raamatukogu üritusteks saab edaspidi kasutada ka kooli aulat ja siseõue.
Jõgeva põhikooli hoone ehitustööde eelprojekt ja maa-ala detailplaneering valmisid AS-is Sweco Projekt juba poolteist aasta tagasi, nii et põhimõtteline nägemus uuendatud hoonest on olemas.
“Juurde ehitatavat osa on umbes 2700 ruutmeetrit,” sõnas Jõgeva linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Erki Teder.
Linnapea Raivo Meitus lisas, et võib-olla tuleb uut pinda juurdegi, sest nii kool kui ka raamatukogu on nüüdseks omapoolseid soove esitanud ja linnavalitsus peab kaaluma, kuidas neid kõige otstarbekamalt täita, jäädes selle juures ka kehtestatud pinnakriteeriumi piiridesse. Ministeerium on nimelt paika pannud, mitu ruutmeetrit õpilase kohta on projekti seisukohalt abikõlbulik.
Kui praegu on põhikoolil kaks soojustamata maja, siis tulevikus hakkab olema üks soojustatud maja, milles pinda 47 protsendi võrra vähem, kui kahes praeguses. Seega peaks kooli energiakulu hüppeliselt langema.
Lift ja sisehoov
Uuendatud ja laiendatud hoonesse tulevad ventilatsioon, müra summutavad akustilised ripplaed, liigset päikesevalgust varjutavad katted akende ette, lift ja muud head asjad. Tänu rajatavale uuele hoonetiivale tekib ilus sisehoov, kus saab üritusi korraldada, ent kus on lastel hea ka liikumisvahetundi veeta.
“Teeme koolimaja ju aastakümneteks, seega peame arvestama, et lastel oleks seal tore õppida ja õpetajatel õpetada,” sõnas linnapea.
Rekonstrueeritud ja laiendatud koolihoone juurde on kavandatud ka uus 2500 ruutmeetrise pinnaga spordihoone, ent selle projekti raames jääb see ehitamata, sest kõnealusest meetmest riik sportimisruumide väljaehitamist kahjuks ei rahasta, linnal endal aga spordihoone rajamiseks raha pole. Nii et esialgu jäetakse alles vana võimla.
Linnapea ja arenduse peaspetsialist kinnitasid, et rekonstrueeritud ja laiendatud Rohu tänava koolimaja tahetakse valmis saada tuleva aasta lõpuks. Ehitamise ajal saab kool tunde pidada Piiri tänava koolimajas. Sinna peaksid ära mahtuma kõik klassid, ainult sügisest õppetööd alustava nelja esimese klassi jaoks on vaja muid pindu leida. Peavalu valmistab praegu aga see, kuidas toitlustada ehituse ajal Jõgevamaa gümnaasiumi õpilasi, kes praegu põhikoolis söömas käivad.
“Kavatseme esimesel võimalusel projekteerimis- ja ehitushanke läbi viia, et suveks objekti maksumuse teada saada ning seejärel ehitama asuda,” ütles Erki Teder.
Piiri tänava koolimaja edasiseks kasutamiseks linnavalitsusel selget plaani pole, küll aga mõningaid ideid, mida arutada.
Tabivere vallavalitsus avaldas oma viimati esitatud taotluses soovi saadava eurotoetuse eest Tabivere põhikooli vana hoone lammutada ja selle asemele uus ehitada.
“Esialgsesse taotlusse kirjutasime vana hoone rekonstrueerimise, ent haridus- ja teadusministeeriumi hindamiskomisjon soovitas kaaluda ka uue hoone rajamist ning teise taotlusse nii kirjutasimegi. Nüüd, kui toetusraha saamine juba päris reaalseks muutunud, kaalume siiski veel tõsiselt, kumma variandi juurde jääda,” ütles Tabivere vallavanem Tarmo Raudsepp.
Põhikooli praegune hoone on rajatud kahes etapis. Vanem osa on valminud 1973. aastal, uuem osa 1986. aastal. Parematel aegadel on olnud koolis õpilasi kolmesaja ringis ning umbes sellisele õpilaste arvule on hoone ka mõeldud. Praegu on koolis õpilasi 127. Õpilaste arv on vähenenud osalt seetõttu, et kooli gümnaasiumiaste mõned aastad tagasi suleti.
Uue koolihoone rajamise kasuks räägib asjaolu, et koolitööks mittesobivad ruumid asuvad enamasti koolimaja soklikorrusel, aga seda ära lammutada pole teatavasti võimalik. Uues hoones saaks tagada mõistliku ruumikasutuse ja luua nüüdisaegse õpikeskkonna.
Nüüdisaegne keskkond
Tarmo Raudsepp avaldas arvamust, et uue maja ehitamise ajal saab kool hakkama asenduspindadel ning et selliseid pindu kohapeal jätkub.
Tabivere põhikooli direktori Piret Siivelti sõnul on Tabivere koolimaja suuresti sellises seisus, nagu see ehituse järel oli. Ainult sanitaarremonti on vahepeal tehtud. Kütte-, ventilatsiooni- ja elektrisüsteemid on amortiseerunud, trepid samuti.
“Uude majja saaks rajada peale traditsiooniliste klassiruumide ja koridoride ka nüüdisaegsele õpikeskkonnale iseloomulikke multifunktsionaalseid ja avatud ruume,” sõnas Piret Siivelt. “Üritame enne, kui asjad paika paneme, Eesti uuemaid koolimaju kaemas käia. Tabiverre võiks ju n-ö näidispõhikool kerkida, lapsesõbralik ja nüüdisaegsete digilahendustega.”
Uus koolihoone kavandatakse 180 õpilasele ja poleks ime, kui peatselt sellise õpilaste arvuni ka jõutakse. Kooli õpilaste arv on viimastel aastatel vähehaaval, aga järjekindlalt kasvanud. Kooli suurim klass ongi praegu 20 õpilasega esimene klass.
“Enne 2019. aasta sügist Tabivere kooli uus maja ilmselt valmis ei saa. Kõigepealt tahab aga sihtasutus Innove meilt projektidokumente juurde saada, et lõplik taotlus vormistada. 500 000 eurot peame projektile lisama omafinantseeringuna, ent laenuvõimekust meil praegu on,” kinnitas Tarmo Raudsepp.
Tema sõnul läheb uut koolimaja kindlasti vaja ka siis, kui Tabivere vald peaks Tartu vallaga sundliidetama. Tartu valla koolidesse Tabivere lapsed Raudsepa sõnul ära ei mahu, sest seal on praegugi kohtade puudus.
Põhikooli õppehoonete investeeringute kava on hetkel antud ministeeriumidele kooskõlastada. Kui kooskõlastused saadud, läheb kava valitsuse lauale kinnitamiseks. Seejärel avaneb meede ning omavalitsustel tuleb esitada lõplikud taotlused hiljemalt 30. juuniks. Taotlusi menetleb sihtasutus Innove.
Praegu veel kinnitamata kava kohaselt saavad 22 omavalitsust koolihoonete nüüdisajastamiseks ühtekokku 55,3 miljonit eurot.
RIINA MÄGI
