Jõgeva ja Palamuse vald kuulutasid välja uue aukodaniku

Jõgeva ja Palamuse vald kuulutasid Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eel välja oma uue aukodaniku. Jõgeva vald tunnustas selle tiitliga teenekat sordiaretajat Ants Benderit, Palamuse vald kauaaegset pedagoogi ja nüüdset eakate eestvedajat Õie Kurge. Jõgeva vald andis lisaks aukodaniku tiitlile välja aunimetuse “Elutöö eest”, mille pälvis elupõline põllu- ja spordimees Paul Uiboleht.


Vastne aukodanik Ants Bender (71) tunnistas Jõgeva vallavanema Enn Kure ja volikogu esimehe Tiit Lääne möödunud kolmapäevasel vastuvõtul Kuremaa lossis, et on sellisest tunnustusest jahmunud. Põhjendus oli humoorikas. Bender väitis nimelt, et heintaimede sordiaretajad jäävad tavaliselt teravilja- ja kartuliaretajate varju, sest teravili on meie leib ja kartul meie teine leib. Tema on aga heintaimede aretaja, keda oleksid võinud ehk tunnustusele esitada loomad, kes heintaimi söövad — juhul, kui nad kõnelda oskaksid.

Nali naljaks, aga aukodaniku tiitli otsustasid Pala vallast Vea külast pärit põllumajandusteadlasele anda siiski inimesed. Ja see, mida ta neljakümne siin maakonnas töötatud aasta jooksul teinud, väärib tõesti tunnustust. Aastatel 1977-1981 oli ta Tooma sookatsejaama juhataja, 1981. aastal asus tööle Jõgeva sordiaretusjaama, mis vahepeal Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja nüüd Eesti Taimekasvatuse Instituudi nime kannab. Seal on ta juhtinud ka aretusosakonda, ent eelkõige ikkagi heintaimede sordiaretust. Tema juhitud allüksusest on tootmisse jõudnud 18 uut heintaimede sorti 12 liigist. Neist punane ristik ‘Varte’ ja ‘Ilte’ ning lutsernid ‘Juurlu’ ja ‘Karlu’ on leidnud tunnustust ja kasutamist ka Soomes,

Rootsis, Norras ja Saksamaal ning toonud Jõgevale kuulsust ja tasuvaid lepinguid. Ants Bender on ise seitsme heintaimesordi autor.

Sordiaretustöö kõrvalt on põllumajandusdoktor viinud Jõgeval läbi süvauuringuid geneetika ja seemnekasvatuse agrotehnika alal. Ta on avaldanud trükis sadu teadusartikleid, kaks monograafiat ja kõrgkooliõpiku. Ta kuulus ka koguteose “Eesti põllumajandus XX sajandil” toimetuskolleegiumi ja oli teose üks põhiautoreid. Ants Bender on pidanud külalislektorina loenguid Eesti Maaülikoolis ning Olustvere Maamajandus- ja Teeninduskoolis. Teda on valitud rahvaesindajaks nii nõuka-aegse “moega” rahvasaadikute nõukogusse kui ka iseseisva Eesti aegsesse vallavolikogusse. Tal on osalenud ka seadusloomes: just tema kirjutatud on sordiaretust ja seemnekasvatust käsitleva autorikaitse seaduse algtekst. See ülesanne usaldati talle seepärast, et tal on peale agronoomiaalase ka patendindusalane kõrgharidus.

Oma seitsmekümnendaks sünnipäevaks andis Ants Bender välja väiketiraažis raamatu “Minu konarlik tee”. Seda lugedes ilmneb, et saatus on autori elu- ja teadusteele tõepoolest mitmesuguseid takistusi veeretanud, ent need pole teda naljalt eksitanud valitud suunas edasi liikumast. Bender on osanud ka õppida igalt poolt, kust õppida annab, ning väärtustada oma juuri ja eelkäijate tehtut.

Jõgeva vallavolikogu esimees Tiit Lääne tuletas oma vastuvõtul peetud kõnes meelde Jõgeva vallas maakodu omava Tallinna ülikooli rektori Tiit Landi soovitust, et ka paljud teised linnainimesed võiksid Jõgeva valda kolida, sest seal pakutakse suurepärast elukvaliteeti.

“Aga neid tuleks siis ette hoiatada, et aeg kulgeb siin väga kiiresti. Minul on nelikümmend aastat läinud kui linnutiivul,” kommenteeris volikogu esimehe öeldut Ants Bender vaevu tabatava huumorinoodiga hääles.

Õpetaja Õie

Palamuse valla vastne aukodanik Õie Kurg (80) on pärit Elvast, ent Palamuse kanti tõi elu ta juba kuuskümmend aastat tagasi. 1957. aastal lõpetas ta nimelt Tartu pedagoogilise seminari ja suunati Varbevere algkooli õpetajaks. Kaks aastat hiljem sai temas Kudina kaheksaklassilise kooli pioneerijuht. 1963 aastal muudeti Kudina kool algkooliks ja Õie Kurest sai selle juhataja. Kümme aastat hiljem otsustati see kool aga hoopis sulgeda ning kooli koduks olnud Kudina mõisas hakkas tegutsema Kevade kolhoosi lasteaed. Seal töötas Õie Kurg 1992. aastani, mil lasteaed — siis juba mitte kolhoosi, vaid valla oma — Palamusele kolis.

“Et abikaasa töötas samuti Kudinal, ei tahtnud ma pärast kooli sulgemist sealt ära minna. Nii hakkasingi algklassilaste asemel lasteaialapsi õpetama,” sõnas Õie Kurg.

“Kui arvestada, et Palamuse vallas on tänavune aasta kuulutatud alushariduse aastaks, oli aastaid lasteaias töötanud Õie Kurg eriti sobiv aukodaniku kandidaat,” kinnitas Palamuse vallavolikogu esimees Terje Rudissaar Õie Kurele tiitlit üle andes.

Õie Kurg tõdes, et pedagoogitöös tuleb ette palju muresid, ent see toob ka palju rõõmu. Eriti tore on jälgida, kuidas su endised kasvandikud suurteks, tublideks ja asjalikeks inimesteks kasvavad.

Pensionile jäädes sai Õie Kurest üks Palamuse eakate seltsielu eestvedajaid. Palamuse eakate klubi Paunvere sai möödunud aastal kolmekümneaastaseks. Kui selle esimesed eestvedajad, kauaaegne koolidirektor Evald Kägo ja teenekas muuseumidirektor Vaike Lapp, ameti järgemööda maha olid pannud, võttis selle üle Õie Kurg. Klubi tegemisi on tal tulnud vedada juba päris pikka aega, aga kui ta hakkab teistele rääkima soovist tööjärg kellelegi üle anda, ei lasta tal tavaliselt seda juttu lõpunigi kõnelda, sest alati naeratava ja rõõmsameelse Õie juhtimisel laabuvad asjad ju nii hästi. Lisaks klubi juhtimisele teeb Õie kaasa ka memmede tantsurühmas.

Visa spordimees

Jõgeva valla aunimetuse “Elutöö eest” pälvinud Paul Uiboleht (82) on sündinud Petserimaal ja lõpetanud Tartu tööstuskooli. Laiusele tuli ta pärast mitmes Võrumaa majandis töötamist toonase kolhoosiesimehe Aksel Raja kutsel. Raja ja Uiboleht juhtusid nimelt ühel Eesti Põllumajanduse Akadeemia juures toimunud täienduskursusel ühte tuppa elama ning Raja arvas, et just sellist meest oleks Laiusele vaja. Paul Uibolehest saigi 1978. aastal Laiuse kolhoosi aseesimees, kel tuli silm peal hoida taime- ja  loomakasvatusel, aga ka kolhoosi tuletõrjeüksusel ja rahvamaleval.

Eriti tõsteti aga aunimetuse üleandmisel esile Paul Uibolehe teeneid spordi edendamisel. Ta vedas aastatel 1992-2002 Laiuse koroonaklubi, mis oli mitmel hooajal Eesti tugevaim. Laiuse koroonamängijad võitsid üheksa Eesti meistri tiitlit, Eesti meistrivõistlustel saadi kokku üle 30 medali.

Aastakümnete jooksul korraldas Paul Uiboleht Laiuse kabeturniiri ja paljusid muid spordivõistlusi. Ta on ka ise sportlikuks eeskujuks paljudele noorematele. Ta on läbi suusatanud 19 Tartu maratoni ja viimane neist jääb vaid nelja aasta taha.

“Sportlik vaim on see, mis elu edasi viib,” ütles Paul Uiboleht.

Aksel Rajaga kohtumist ja Laiusele tulekut peab ta üheks parematest asjadest, mis temaga elus juhtunud.

“Siin, Laiuse põldudel, sain töötada just nii, nagu süda nõudis. Ja ma olen siin arenenud n-ö mitu sajandit korraga, sest ümberringi olid ja on töökad, targad ja head inimesed: siinkandis on ikkagi juba üle kolmesaja aasta kooliharidust antud ning siit on võrsunud riigimehi, teadlasi ja ülikooli rektoreid,” ütles Paul Uiboleht.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus