Septembrist on Jõgeva alevikus noorsootöötajana ametis Kertu Soonberg. Esimene tööpäev oli Kertule ehmatav.
Ta ütles, et kui oli pool päeva üksi keskuses olnud ja vahepeal piljardit mänginud, hakkas ta mõtlema, kas nii see jääbki. “Õnneks tuli sel päeval kolm noort ikka kohale,” rääkis Kertu oma esimese tööpäeva muljetest noortekeskuses. Nüüd käib rahvast järjest rohkem, kuus kuni kaheksa õppurit on täitsa tavaline.
Noored tulevad kõigepealt Kertu juurde ning räägivad oma päevast. Teinekord teevad ettepanekuid, mida võiks koos teha. Viimati päädis see ruumide koristamise ja õueala riisumisega. Praeguseks on noorsootöötaja kappidest noorte abiga suurpuhastus üle käinud ning kõik katkised asjad visati ära. Koristamine oli justkui aaretejaht. Kappidest tuli välja hulgaliselt pille: džembe, laste trumm, kellamängud ning tamburiinid.
Koristamine ja inventuur on nüüd tehtud, saab joonistada, meisterda, piljardit või X-boksi mängida.
Üle kuu aja ametis olnud Kertu on käinud erinevatel koolitustel ja ära kasutanud kõik võimalikud variandid, et ennast noorsootöös harida. Kõige suurem väljakutse on projektid. “Käisin projektikirjutamise koolitusel. Enne mõtlesin, et see polegi midagi keerulist, aga pärast tundsin, et projektidega on veel aega,” tunnistas Kertu naerdes. Iga projekti juures on põhiline vastutus ja eesmärgid, kuhu välja jõuda. “Kui ma tahan lastega teha loovringi, siis ei saa kirjutada projekti, et tahan nendega mängida ja muusikalisi tegevusi läbi viia,” nentis ta. Enne seda on üksjagu bürokraatiat ning eelarve planeerimist ja aruandlust. “Kooli ajal pidasin ennast ikka reaalteaduste inimeseks, aga nüüd küll tundub, et ikka ei ole,” muigas Kertu.
Mis toimub peas?
Kertu on pärit Tartu lähedalt Nõost. Kivilinna gümnaasiumi lõpetamise järel alustas ta õpingutega Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. “Mul ei olnud kindlat plaani, mida õppida. Lõpetasin gümnaasiumi kuldmedaliga. Teiste soovitusel kandideerisin ja saingi sisse,” räägib Kertu. Paari kuuga oli tüdrukule selge, et see eriala ei ole tema jaoks.
“Kui varem oli õppimine minu jaoks loomulik, siis ladina keele sõnu ette võttes polnud enam midagi loomulikku, tuli tuupida. Kui mul pole õppimisel unistust taga, siis on see piin. Mulle meeldis aju- ja närvisüsteemi osa,” analüüsis Kertu.
Siis oligi talle selge, et just see valdkond pakub huvi. “Milleks õppida kuus aastat midagi muud, kui mind huvitab, mis toimub inimese peas,” lausus noorsootöötaja. Liites sinna juurde armastuse muusika vastu, läkski Kertu Tallinna ülikooli muusikateraapiat õppima. Elu tõi Kertu aga Jõgevamaale. “Pärast lõpetamist hakkasin Jõgeva- või Tartumaale tööd otsima. Siis nägingi, et siia vajatakse noorsootöötajat,” ütles ta.
Kuigi õpingute ja praktika ajal on Kertu noortega kokku puutunud, ei tulnud otsus tööle asuda kiirustades. “Mu üks kursusekaaslane oli lõpetanud noorsootöö ja teine töötanud noorsootöötajana. Rääkisin nendega, siis sain aimu, mida see ala endast kujutab, ning sain julgust kandideerida. ”
Kertu sõnul võib pealtnäha tunduda, et noorsootöötaja on lihtsalt inimene, kes teeb noortekeskuse ukse lahti ja paneb pärast kinni, kuid tegelikult hõlmab selle ameti tagatuba paljutki, mida alati näha ei pruugi olla.
Terapeudi oskused noorsootöös
Terapeudile omane empaatia tuleb noorsootöös kasuks. “Mis teraapias on tähtis, on oluline ka noorsootöös,” nentis Kertu. Samas saab teraapias kasutatavad tehnikad hõlpsalt mängudeks ümber teha. Pilliõpet on noortega juba tehtud. “Siin kappides oli palju pille, keegi neid ei mänginud. Panin need laua peale ja kui tuldi juttu ajama, siis mängiti ka pilli,” jutustas Kertu, kuidas noored endalegi märkamatult muusika avastasid.
Ühel õhtul, kui Kertu töötoa jaoks muusikat otsis, tulid noored appi ning mängisid internetist ette palu, mida nad kuulavad. “Panime ukse kinni ja kustutasime tuled ning kuulasimegi muusikat. Pärast noored ütlesid, et see oli nii mõnus, et võiks veel teha. ”
Kertu nentis, et õige teraapia see ei olnud, rohkem ikka lihtsalt muusika kuulamine. Kuna oli aga tegemist rahustava muusikaga, siis oli sellel mõju.
Kertu eesmärk on jääda praegusele ametipostile võimalikult kauaks. Praegu on küll sisseelamise periood, kuid selle aasta sees on plaanis rohkem noori keskusse meelitada ning tegevus aktiivsemaks muuta. Eelmisel nädalal toimunud tutvumisõhtul sai uus noorsootöötaja kokku aleviku kultuuriseltsi Vanaveski liikmetega.
“Saame omavahel koostööd teha. Nemad korraldavad üritusi ning soovivad, et võimalikult palju noori saaks sellest osa,” sõnas Kertu. Näiteks olid noored varem välja pakkunud, et nad soovivad rohkem jooksuvõistlusi, mida Vanaveski lubas uuel aastal korraldama hakata.
Kertu plaanib tulevikus kindlasti noorsootöö kõrvalt edasi õppida. Veel pole teada, kas õnnestub magistriõppesse minna või erakoolis kursusi võtta. Bakalaureusekraadiga ennast veel päris terapeudiks nimetada ei saa.
MARGE TASUR
