Jõgeva aleviku põlenud klubihoone asemele kavandatakse jõeäärset puhkeala

Kolmapäeval tutvustasid Artes Terrae maastikuarhitektid Gerly Toomeoja ja Sulev Nurme kohalikele elanikele, Eesti Taimekasvatuse Instituudi töötajatele ja vallavalitsuse esindajatele esialgset haljasala eskiisprojekti.


Idee üks autoritest Gerly Toomeoja rääkis, et haljasala läbiv mõte on lihtsus. Kõige iseloomulikum disainielement on puitala, mis läheb üle pinkideks. Toomeoja selgitas, et võimalusi on mitmeid: saab mängida erinevate pinnavormidega, kasutada puit-, puitplast- või hoopis eritooni sillutisi. “Plaanis on mõnus väike plats mõne pingiga. Et ala ei mõjuks suure sillutatud betoonina, olen ette näinud haljastussaarekesed. Keskosa on plaanis katta murupinna või pinnakattetaimedega, et tekiks väike oaas,” kirjeldas Toomeoja.

Terviklik puhkeala

Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul selgitas, et tegemist on jätkuprojekti teise etapiga. Esimese etapina lammutati suvel Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel põlenud kultuurimaja varemed.

Kunagise viinavabriku müürid, mille oli klubihoone ehitatud, jäid puutumata. Teises etapis tellis vallavalitsus Artes Terrae maastikuarhitektidelt projekti, millega lahendatakse klubi osa ja kahe jõeharu vahele jääv piirkond.

Uuno Laul rääkis, et lammutatud hoone jõepoolse osa vundamendile rajatakse terrass, sellest allapoole jääv maa-ala korrastatakse ja kokku moodustub heakorrastatud puhkeala. “Paari aasta pärast tähistab Eesti Taimekasvatuse Instituut 100. aastapäeva. Selleks ajaks peaks kõik, ka uus sild, valmis olema,” sõnas Laul.

Just arutelupäeval olid maastikuarhitektid saanud sillaprojekteerijatelt silla joonise. Vastavalt sellele saab haljasala lahendused sobitada nii uue silla kui kergliiklusteega. Täiendatud eskiisil on haljasala ühendatud sillalt mööda Seemne tänavat kulgeva kergteega laiade trepiastmetega.

Aleviku elanikud ning instituudi töötajad olid ühel nõul, et kergliiklustee haljasala teepoolses servas parandaks liikujate turvalisust.

Noortekeskusesse kogunenud tundsid huvi, mis saab aga kunagise viinavabriku müürist. Praegu müüri välissein mureneb. “Kui lagunenud osa ja krohv maha võtta, ei tea, mis sealt vastu vaatab. Ideaalis võiks olla ilus maakivist müür. Üks on visuaalne külg, teine tehniline: kas müür on üldse sellise kujul püsiv?” arutles maastikuarhitekt Sulev Nurme võimalike ohtude üle. Ta rõhutas, et ehitustehniline uuring näitab, mida on võimalik müüriga ette võtta. Rakendust leiaks ka viinakelder. Nurme toetas Vello Kepparti ideed ehitada keldrikorrusele nahkhiirte talvituspaik.

Instituudi süda

Jõgeva vallavalitsuse liige Vello Lukk sõnas, et elanike, projekteerijate ja valla esindajate ühine arutelu oli kena näide kaasamisest. Arutelud on kasuks hilisemate arusaamatuste ära hoidmiseks. “Inimeste tagasiside oli ärgitav ja heatahtlik – huvilised said sõna sekka öelda, kuidas nad ala näevad,” sõnas Lukk.

Ta lisas, et projekti koostajad võtavad arutelult kaasa palju mõtteid. Kõigi ideedega, mis kohe käiku ei lähe, püütakse arvestada tulevikus.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemagronoom ja kogukonna aktivist Sirja Ohakas jagas kohalviibijatega oma ideid. Ohakas leidis, et kujundatav haljasala võiks kajastada instituudi ajalugu ja tegemisi. “Seni pole väärikat pinki Julius Aamisepal ja Mihkel Pillil,” tõi Ohakas näiteks. Ta lisas, et taimekonteinerites võiks kasvada erinevad põllukultuurid nagu kartul, aeduba, valgeristik, nisu, rukis, oder ja kaer. Haljas- ja puhealal võiks olla Jõgeva aleviku ja sordiaretuse ajaloost kõnelevad infotahvlid.

Eskiisid on koostanud Artes Terrae maastikuarhitektid Gerly Toomeoja ja Sulev Nurme. Tegemist on esialgsete kavanditega ja need muutuvad veel. Lõplik plaan peab olema paigas detsembri keskel.

ESKIISID: ARTES TERRAE

MARGE TASUR

blog comments powered by Disqus