Jõgeva aleviku ja Siimusti noored kirjutasid projekti, millega sõitsid mere taha Muhu noortele külla. Seiklusi ja ootamatusi jagus neljaks päevaks.
Siimusti noorsootöötaja Laidi Grauen meenutas, et talvel käisid Saaremaa noorsootöötajad Jõgevamaal ringreisil. Nad külastasid ka Siimusti noortekeskust. “Muhu noorsootöötajaga rääkides tekkis kohe hea klapp, saime asjadest sarnaselt aru ning mõtlesime ühtmoodi,” meenutas ta. Laidi sai oma Muhu noorsootöötajast kolleegiga vesteldes teada, et saare noortekas on kõige aktiivsemad poisid, seevastu Siimustis on põhiline aktiivgrupp 12aastased tüdrukud. “Meil tuli koos kohe idee, et võiks Muhusse külla minna,” naeris noorsootöötaja.
1. juulil võtsidki Laidi ja neli Siimusti noort Kelly ja Gelina Tõnisson, Tess Tõnissoo ning Diana Kask koos Jõgeva aleviku noorsootöötaja Kätlin Raudsepa ja kohalike noorte Tuuli Tiidori, Maarja Rebase, Arel Mattise ja Rasmus Randojaga ette naksitralliliku autoteekonna Muhu saarele.
Oota ootamatust
“Projekti kirjutades jagasime tööülesanded ära – Gelina tegeles logistikaga, poisid Arel ja Rasmus tegid reisinimekirja ning tüdrukud koostasid toiduainete nimekirja. Mina pidasin läbirääkimisi Muhu noorsootöötajaga. Alguses oli ta üllatunud, et mina kirjutasin projekti ja uuris noorsootöötaja käest, kas see on ikka õige asi,” rääkis noorte omaalgatusprojekti juhtinud aleviku aktiivne noor Karolin Küngas.
Projekti vedamisel oli talle abiks Siimusti noor Agne Masing. Laidi sõnul on see Siimustis ja alevikus üsna tavaline, et noored ajavad asju. Muhumaalaste jaoks oli see imelik. “Kel oli ülesanne teada, võttis seda väga tõsiselt. Kui noored saavad ise mõtted kirja panna, siis on nad motiveeritud lõpuni jätkama,” kiitis Karolin. Tüdruk rääkis, et projekte kirjutades on ta õppinud seda, et need jõuavad välja kuhugi, mida ei oota, aga need on superhead tulemused. Nii läks ka Muhu reisi projektiga. Kui saarele mindi filmilaagrisse filmitegemist õppima, näitlemist proovima ning saare ja mandri noorsootööd võrdlema, siis kohapeal selgus, et filmis saavad kõrvalrolli neli mandri noort ning muhukad on muul ajal ülepeakaela filmindusse süvenenud. “Noored olid seal vaiksed ning nokitsesid pühendunult filmi kallal. Mulle väga meeldis, et neil oli kogu aeg midagi teha. Ei läinud lihtsalt noortekasse istuma ja telekat vaatama, Muhu noored oskavad endale alati tegevust leida,” jutustas Arel. Poisi sõnul püüab ta ka aleviku noortekas sellist mõtteviisi juurutada. “See on hea, kui on tegevust ning eriti äge on siis, kui saame veel rohkem sarnaseid väljasõiduprojekte kirja panna ning läbi viia,” kinnitas poiss.
Kuna muhukad olid filmiga hõivatud, tuli saarel oma plaanid kiirelt ümber teha. “See oli suurepärane õppereis, mis andis noortele oskused planeerimiseks, läbirääkimisteks ning aja sisustamiseks,” rääkis noorsootöötaja Laidi. “Osalejad said hea ülevaate, missugune on hea puhkus, kuidas puhata ja vaba aega planeerida,” lisas Kätlin.
Muhu noortekeskuses ööbiminegi asendati telkimisega. Pisike telklaager seati üles loodusesse ranna äärde. Kusjuures telkide üles- ja kokkupanekut sai harjutada iga päev: hommikul varustus kokku ja õhtul telk jälle püsti. Laagrit ei saa valveta jätta ning ajutist kodu tuli teo kombel kaasas kanda, sel korral siiski autode pagasiruumis. Noorsootöötajate kinnitusel ongi noorteprojektid õppimiskohaks, mis muutub igas minutis ja noortel tuleb kiirelt kohaneda ning igas ootamatuses uusi võimalusi näha ning tegutseda.
Roll Muhu krimkas
Kui Jõgeva valla noored Muhu saarele jõudsid, tegid kümmekond kohalikku noormeest juba Kättemaksukontoril põhinevat kriminaalfilmi “Nii see jääbki”. Tegemist oli noortefilmi kolmanda osaga. Väljasõidul osalenud Siimusti noor Tess sai muhulaste filmis rolli. “Osalesin rannas päevitajana stseenis, kus uurijad paadiga mööda sõidavad. Lõpus hüüdsin: “Tere, Piia! Kuidas sul läinud on?” ja sellega lõppes film ära,” jutustas Tess õhinaga.
Lisaks Tessile said episoodilise taustarolli veel kolm noort, kes võtsid päikest ning samal ajal kui uurijad rannas laibaga tegelesid, viskasid taamal kiviga lutsu. Tessi sõnul oli isegi hea üllatus, et pikka teksti pähe õppima ei pidanud. “Saime saare vaatamisväärsustega tutvuda. Mulle meeldis eriti jaanalinnufarmis ja maalinnas. Samuti oli tore näha nii väiksel saarel sebra ja känguruid,” muljetas tüdruk.
Laidi sõnul tahtsid muhulased külalised oma filmi sisse kirjutada. Kuna tegemist oli järjefilmiga, siis olid peategelased juba olemas, ent sobivaid rolle jagus ka Jõgeva aleviku ja Siimusti noortele. “Film lõppes põnevalt, võiksime ka järgmises osas olla,” arutlesid Tess ja Laidi kavalalt.
Nelja päevaga jõuti Muhu saar läbi uurida: käidi tuulikus, maalinnas, pankrannikul, jaanalinnufarmis, Muhu muuseumis ja Juhan Smuuli mälestusmärgi juures. Saaremaale jõudes imetleti üle-euroopa tuntuks saanud Orissaare tamme. Jõuti ka päris tundmatutesse paikadesse, mida kaardil ei ole ja millest navigatsiooniseade polnud kuulnudki. Seiklused rohtunud metsaradadel, rõõm ning kogemused saareseiklustest toovad naeru nii noorte kui noorsootöötajate näole. Filmipisiku saanud matkasellid ootavad nüüd Muhu noori külla, et saada põhilisi näpunäiteid filmindusest ning koos midagi lavastada.
MARGE TASUR
