Joel Luhamets: tahame rahu, aga vahel tundub, et see hirmutab meid

Eesti Evangeelse Luterliku kiriku piiskop Joel Luhamets ütles pühapäeval Jõgeval jõulurahu välja kuulutades, et tahame rahu, aga vahel tundub, et rahu hirmutab meid.


Pühapäeval kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval, Eesti külmalinnas, välja jõulurahu kogu Eestimaale. Jõulurahu tule süütasid piiskop Joel Luhamets ja riigikogu aseesimees Enn Eesmaa.

Pühade ajaks jätame oma argipäeva mured

Luhamets sõnas, et kahe nädala pärast tähistame päästja ja õnnistegija sünnipüha. “Siin rahutus maailmas ootame rahukuninga sündi. Elame ebakindlas maailmas ja oleme hirmunud nagu linnukesed, kelle süda väriseb ta päästja peos,” nentis Luhamets.

Ta tõi välja pühapäeva hommikused teated Türgist, Kairost ja Nigeeriast, kus plahvatustes ja varingus on hukkunud sadu inimesi. Piiskop rääkis, et inimestena kardame häid asju, vahel ka rahu. “Igatseme iseseisvust, aga kardame iseseisvad olla koos vastutuse ja vaprusega. Me kõik tahame haldusreformi, aga kardame seda. Me igatseme teise inimese lähedust, aga kardame abielluda. Me tahame rahu, aga vahel tundub, et rahu hirmutab meid,” mõtiskles Luhamets.

Ta selgitas, et kui Jeesus ütles, et oma rahu jätan ja annan teile, siis pidi temagi lisama, et teie süda ärgu ehmugu ja mingu araks.

Luhamets tõi välja, et viimati me ei teagi, mis meil rahuks vaja. “Täna kuulutame avalikult, mis meie rahule tarvis, ei oleks meie silmade eest kinni pandud. Et me näeksime ja ootaksime seda ja oskaksime oma südamed avada sellele,” julgustas piiskop inimesi. Ta sõnas, et Püha Augustinus taipas taevase anni suurust ja oli öelnud, et rahutud on südamed seni, kui nad leiavad rahu Issandas.

“Jumal teab, mis meie rahule tarvis läheb. Ta on saatnud oma poja, kes on saanud rahuvürstiks, kes on meie eksimused, süü ja rikutuse enda peale võtnud ja need võlad kinni maksnud – ta on vabastanud meid süükoormast. Ta on kinkinud meile andeksandmise ja andekssaamise rahu. Jumala lapse seisuse, et me ei peaks oma suuruse ja olemasolu eest võitlemisel teisi alandama, sõnas Luhamets. Nii võime üksteise vastu hääd olla, teineteist kalliks pidada ja üksteise eest hoolitseda. “Jõulurahu tähendab seda, et jätame maha oma argised mured, kiirustamised ning vaba aja tegutsemised. Pühitsege oma pühi nii, et rahuvürst sünniks meie südametes, ja rahu on suurem kui inimõistus, ja kannaks meid siin rahutus maailmas,” tuletas piiskop inimestele meelde.

Enne rahuaega veel mitu rahutut päeva

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa rääkis jõuluootuses sõna väest ja olulisusest. Piibliski on kirjas, et alguses oli sõna. Eesmaa selgitas, et sõnal on suur kaal, eriti kui moodustada liitsõnu nagu isamaa, kodutunne, emakeel ja hingesugulus. Loomulikult on inimeste jaoks armas sõna jõulud.

“Maailm igatseb ja vajab rahu,” märkis riigikogu aseesimees. Ta lisas, et enne kui nad riigikogus saavad jõulurahu nautida, tuleb eelarvet arutades elada üle mitu rahutut ööpäeva.

Ka riigikogus on poliitikute töös sõnal märgiline tähendus. “Loome seadustekste lootuses, et rahva tegevuses saavad sõnadest teod, mis elu edasi viivad,” lausus Eesmaa. Jõulurahus soovis riigikogu aseesimees parimas mõttes rahutust hinge ja südamesse ning tegudesse meelekindlust ning tegutsemistahet.

Pühade ajal ei peaks keegi üksi olema

Kolmanda advendiküünla linna jõulukuusel läitsid linnapea Raivo Meitus ja linnavolikogu esimees Mihkel Kübar. Jõgeva linnavolikogu eesmees Mihkel Kübar soovis advendiajal kõigile ühist mõistmist. Maailma ja Eestit vaadates tundub, et meie arvamused hüppavad ühest äärest teise. “Jõulud ja advent on hea aeg, kui erinevad arvamused saavad ühe laua taga kokku – leitakse üksmeel. See üksmeel võiks minna ka jõuluajast edasi,” sõnas Kübar.

Ta märkis, et inimesed sooviksid elada ideaalses ühiskonnas nagu seda on kirjeldanud kirjanik Tõnu Õnnepalu: ühiskonnas, kus on väga palju inimesi, ent samas saab olla üksi. “Soovin, et pühade ajal ei peaks keegi üksi olema. Sõber tunneks sõpra ja töökaaslane töökaaslast, et me hoiaks oma linna ja riiki ning oleks avatud uutele ideedele,” rääkis Kübar jõuluootuses.

Jõgeva linnapea Raivo Meitus sõnas, et Jõgeva linnal on suur ja olulise missioon – ühendada inimesed üle Eestimaa ja läkitada meie väikelinnast teele jõulurahu sõnum. “Jõulurahu väljakuulutamine on meile tunnustuseks juba üheteistkümnendat korda,” lausus linnapea. Jõulurahu muusikalist meeleolu pakkusid kuulajatele kohalikud muusikud Aivar Mihkelson ja Anni Zimmermann.

Jõgeva kultuurikeskuses toimunud jõulurahu kontserdil esinesid Arsise kellade ansambel Rahvusooperi Estonia esisolisti Kristel Pärtnaga. 325 käsikella helinas kõlasid tuntud jõuluviisid. Muusikale sekka pikkis Arsise kellade ansambli dirigent ja kunstiline juht Aivar Mäe nii humoorikaid vahejuhtumeid ansambli pea veerandsaja pikkusest tegevusest kui huvitavaid fakte muusika ajaloost.

MARGE TASUR

blog comments powered by Disqus