Meie metsades elavate karude hulk on viimasel ajal märgatavalt tõusnud. Jahimeeste hinnangul võib karude rohkus ja küttimislubade vähesus ühel hetkel halvasti lõppeda.
„Kui palju karusid kogu Jõgevamaal on, ma öelda ei oska, kuid Metsise jahiseltsi maadel, mida on 5400 hektarit, loendasime kevadel kokku üheksa üksikut karu. Kuna jahiseltsi maad asuvad Endla ja Pedja raba vahelisel alal, võib arvata, et osa neist talvitus eelpoolmainitud rabades. Kokku on maakonnas 19 jahiseltsi. Peale seda tuli juurde üks karu kahe ja üks karu kolme pojaga. Ei saa öelda, et nad oleks meie omad, ilmselt on nad kuskilt siia rännanud,“ selgitas Jõgeva jahimeeste ühingu juhatuse liige Valdo Raidma.
Viieteistkümne asemel viis
Karude küttimiseks taotleti 15 luba, ent jahihooajaks, mis algab 1. augustil ja lõpeb oktoobris, saadi vaid viis. „Seda on ilmselgelt vähe,“ oli Raidma nördinud. „Väidetakse, justkui paisutaks jahimehed need numbrid üle ja tegelik arv on väiksem,“ sõnas Raidma. Sama meelt on ka Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe, kelle sõnul on Eestis suurkiskjate osas tekkinud seni ületamatu kuristik jahimeeste ja ulukiuurijate vahel. „Jahimehi ei usuta ja meisse suhtutakse üleolevalt, kuigi oleme juba mitu aastat väitnud, et karude ja huntide hulk on palju kõrgem, kui arvatakse, aga me ei ole jõudnud kuskile. Ma loodan, et nii ei juhtu, kuid sellise karude arvukuse juures võib keegi kodanikest karu küünte vahele jääda,“ selgitas Lillemäe, et vastutust ei taha sellisel juhul keegi võtta. „Pigem hakatakse jahimehi süüdistama, et kütite vähe, aga mida sa kütid, kui lube ei ole,“ lisas Lillemäe.
„Olen oma kandis uurimist teinud nii palju kui võimalik. 10–15 aastat tagasi oli sama mure huntidega, kui väideti, et neid on vähe. Aga kui kahjud hakkasid tulema, leiti, et nende arv on plahvatuslikult tõusnud,“ meenutas Raidma.
Väike lubade arv ja suurenenud loomade hulk muudavadki jahimehed murelikuks. Kui varem olid kevadel ärkavale karule kergeks saagiks metssigade põrsad, siis nüüd on sigade Aafrika katku tõttu metssigu kas vähe või üldse mitte. „Meie kandis metssigu enam praktiliselt ei ole, vaid mõned üksikud läbikäijad. See tähendab, et kui karu aprillis ärkab, siis kuni juuli lõpuni, mil marjad valmima hakkavad, on tal keeruline süüa leida,“ selgitas Raidma, lisades, et sellisel juhul toitub karu põdravasikatest ja kitsetalledest. „Põdravasikate näol meil järelkasvu pole, kõik läheb karude nahka,“ selgitas Raidma.
Seeneline, ragista okstega
Inimesele on karu ohtlik teatud piirini. „Jahiajal tekib loomal inimese suhtes teatav kartus. Nüüd on aga terve maakonna peale viis luba, seda on nii vähe, et loomal seda kartust ei tekigi. Siin-seal on olnud juhtumeid, kus karu tuleb koduõue kompostikastidest süüa otsima,“ rääkis Raidma. Samuti on ohtlik metsas käies sattuda karuema ja tema poegade vahele, sest ema on valmis poegi iga hinna eest kaitsma.
Juhul kui karu tuleb õuele, tuleb Raidma sõnul jääda rahulikuks ja lasta loomal toimetada. „Ta arvab, et see on tema territoorium ja tema söögiala, kust peab süüa saama,“ sõnas Raidma. Juhul kui marjuline või seeneline mesikäppa metsas kohtab, tuleb samuti jääda rahulikuks ning vaikselt rääkides taganeda. „Me ei tea kunagi, millise loomaga kokku satume, kas ta on noor või vana, üksik või poegadega – kõik käituvad erinevalt,“ selgitas Raidma, kelle sõnul on üldine soovitus endast karule kohe märku anda kas ümisedes või oksi ragistades. „Kindlasti ei tohi karu lähedusse ootamatult sattuda. Kui karu kaugelt kuuleb, läheb ta ise ära ning viib oma pojad ka mujale,“ sõnas Raidma, kelle sõnul tuleb ka vältida kõva lärmi tegemist, sest hirmutamise asemel võib see looma hoopis vihale ajada. Juhul kui karu ründab, tuleb end kõhuli visata ja kaela ning pead kaitsta, sest need on inimesel kõige õrnemad.
Liiguvad pimedal ajal
Karud liiguvad enamasti pimedal ajal, mil nad toitu otsivad. Kuna karu armastab maasikaid ja vaarikaid, võib teda kohata seal, kus marjasaak on suur. „Võib-olla leevendab olukorda ka see, et põua tõttu saavad viljad varem valmis,“ oli Raidma positiivne. Ettevaatlik peab olema teed ületavate loomadega. „On olnud juhtumeid, kus karu on auto alla jäänud. Mitte mingil juhul ei tohi autost välja minna. Kui karu on haiget saanud, siis on tema teguviis ettearvamatu,“ põhjendas Raidma. Sellisel juhul tuleb helistada keskkonnainspektsiooni infonumbrile 1313.
„Jahimehed ei taha kindlasti hirmutada, et loodusesse ei tohi minna, kuid kõigeks tuleb valmis olla,“ pani südamele Raidma, kelle sõnul on jahimeeste sooviks ka see, et lubasid väljastavad ametnikud arvestaksid rohkem kohaliku olukorraga.
„Eestis on juba täiesti tavaline karuema kolme pojaga, ka neljaga. Arvukus tõuseb jõudsalt. Kõige rohkem on karusid Ida- ja Lääne-Virumaal, Harjumaal, Järva- ja Raplamaal,“ sõnas Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.
KERTTU-KADI VANAMB
