Indrek Saar: „Kultuuri elujõud sõltub lugemishuvist”

Kolmapäeval vallavanem Jüri Morozovi kutsel Mustvee valda külastanud Eesti Vabariigi kultuuriminister Indrek Saar tutvus  nii omavalitsuste kui ka kodanikeühenduste eestvedamisel tegutsevate kultuuriasutustega Avinurmes, Saarel, Voorel, Lohusuus  ja Mustvee linnas. 

Mustvee vallas kavandatavat raamatukogude reformi, mille eesmärk  on tuua need ühtse juhtimise alla, tutvustas kultuuriministrile Mustvee linnaraamatukogu direktor ja Mustvee vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees Laidi Zalekešina.

Kokkuvõtteid visiidist tehti Mustvee kultuurikeskuses toimunud vestlusringis.  Intervjuus Vooremaale toonitas kultuuriminister Saar, et märkab Peipsi piirkonna inimeste optimismi ja ettevõtlikkust. Iseäranis oluliseks peab ta, et jätkuks raamatukogude edukäik ja lugemishuvi püsiks nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus.

Millise jälje jätab Mustvee vald kogu Eesti kultuurielule?

„Need seosed on lahutamatud. Ma ei kujutaks Eestit ega selle kultuuripilti ilma Peipsimaata ette. Mul on hea meel, et inimesed, keda külaskäigul kohtasin, on idealistid, ja neil silm särab. Ka kohaliku omavalitsuse panustamisest on näha, kui oluliseks ja positiivseks nad peavad paikkonna arengu vaatevinklist kultuuri.

Peipsi ääres saavad kokku kaks eri keeletaustaga kogukonda, kus ühiselt oma asju aetakse. Kui me käisime Lohusuus seltsi Logovest majas, nägime, millise hingega seal toimetatakse, kuigi olmetingimused pole ehk kõige paremad. Tulevikku  vaadatakse aga ratsionaalselt ja optimistlikult. Erinevate kultuuride põimumist peavad Peipsi-äärsed elanikud ka ise väga oluliseks.”

Kultuuri ühe osa moodustab rahvakultuur. Millised muudatused ootavad ees Rahvakultuuri Keskust?

„Rahvakultuuri Keskus valmistub Viljandisse kolima. See on üks osa regionaalpoliitilistest valikutest. Kõik asutused ei pea asuma pealinnas. Nad saavad oma tööd teha mõnes teises Eestimaa paigas. Äsja toimus konkurss rahvakultuurikeskuse juhi kohale. Loodetavasti tehakse lähipäevil lõplik valik.  Arvan, et muudatused annavad uue positiivse tõuke nii rahvakultuuri käekäigule kui ka Viljandi linnale.

Minu arusaamade järgi on rahvakultuurikeskuse ülesandeks tegeleda mitte ainult rahvakultuuri, vaid ka kultuuri regionaalse korraldusega. Viimane on üks võtmeküsimusi, kui räägime sellest, et kas kultuur on regionaalselt elujõuline või mitte. Kultuuri peab vaatama tervikuna.”

Kas mõni kultuurivaldkond vajab rohkem tagant tõukamist või eelisarendamist?

„Üks koht, kus me peame väga mõtlema, mida me teha saame, on raamatukogud. Tähtis on lugemisharjumuse küsimus, see, kas uus põlvkond on valmis tulevikus  valmis pikemaid tekste lugema või mitte. Ma arvan, et kui tahame säilitada kultuuri elujõulisust, peame suutma kindlasti tagada selle, et enamik inimesi on edaspidigi valmis lugema ilukirjandust ja  arendama läbi selle oma kujundlikku mõtlemist.  See on üks kohti, millega tuleb tulevikus kindlasti vaeva näha.”

Mustvee vallas toimub rohkesti üldrahvalikke kultuurisündmusi, näiteks Avinurme tünnilaat, Kalevipoja kala- ja veefestival Kasepääl. Kas kavatsete neid külastada?

„Ma olen tünnilaadal varemgi käinud. Peab tunnistama, et see on ütlemata populaarne ja suur ettevõtmine. Ma arvan, et selle ja mõne teisegi ürituse külastamine mahub ka minu tänavusse programmi.”

Olete erikutselt näitleja, kes on televaatajatele tuntud ka Raim Raidverena mammutseriaalis „Õnne 13”. Kas võite selle mehena veel ekraanile ilmuda?

„See sõltub täiesti stsenaristidest, kas nende nägemuses on sellel tegelasel veel Õnne tänavale asja või mitte.”

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus