Juuli lõpus toimus Jõgevamaal rahvusvaheline noortelaager Baltic Guards. Baltic Guards on 2012 Lätis alguse saanud ettevõtmine, mille eesmärgiks on rahvusvaheline koostöö ja noorte sõprussidemete loomine. Sel korral toimunud laager oli järjekorras juba kuues.
Kirna õppekeskusesse kogunes noori Eestist, Lätist, Leedust ja Suurbritanniast. Kokku umbkaudu 120 noort inimest. Enne kui algas laagri kõige suurem ettevõtmine, maastikumäng, testiti osalejate osavust meeskonnatöös, orienteerumises kui muudes maastikul hakkama saamise oskustes. Ei saa ju metsa lasta kedagi, kes kompassigi õigetpidi käes ei mõista hoida. Nii kulusid paar esimest päeva Kirnal juba omandatud teadmiste demonstratsioonil kui ka uute omandamisel.
Väliskülalistele tuli üllatusena siinkandis levinud komme hoiule võtta osalejate nutiseadmed. Ent sellisel teguviisil on mõte sees, sest kaardirakenduse ja GPS-i abil suudab maastikul navigeerida igaüks, kuid kaardi ja kompassi jaoks on mõistust vaja. Telefonikeeld ei olnud siiski absoluutne, õhtuti, kindlal ajal said kaugemalt tulnud koju helistada. Välismaal viibimine ikkagi.
Ainult tuima teadmiste taganõudmisega laagris ei piirdutud. Väga meeleolukaks kujunes omalaadne “tantsulahing”. Algas see maooride tuntud sõjatantsuga ning jätkus moodsamaks krutitud eesti rahvamuusika saatel ringikepsutamise ning inimskulptuuride omavahelise jõukatsumisega.
Suurim ettevõtmine oli siiski maastikumäng, millele kvalifitseerumiseks tuli läbida test. Testi mitteläbinud jäid Kirnale, teised lubati metsa. Testi mitteläbinuid oli siiski vähe, mõned üksikud vast. Ega nemadki pidanud igavledes vedelema sel ajal kui kõik teised metsas möllasid, tegevusi jätkus neilegi. Mahajäänute eest jäid Kirnale hoolitsema rühmadega kaasa tulnud saatjad. Maastikumängus osalejad, varustus ja instruktorid laaditi veoautodele ning algas üle viiekümne kilomeetri pikk motoriseeritud rännak Kirnalt Sõõru metsadesse.
Maastikumäng polnud mingi niisama metsas trallitamine, enne loodusesse minekut loeti ette legend. Üldiselt oli jutt selline: Kuskil Eesti metsades redutavad pahalased, kes on kusagilt pihta pannud igavese energia allika. See on nii vägev, et kannataks järgi lülitada terve maailma. Baltic Guardi liikmete ülesanne on sullerid tabada ning igavese energia allikas neil käest ära võtta.
Noortest moodustati salgad, nad said ülesande ja kaardi ning suundusid baaslaagriks olnud Männiku laskepaigast metsa. Seal tuli juba ise hakkama saada, olgu vastaseks siis maastik, vihm, metsikud loomad või igal pool ringi luusivad pahalased, kes otse loomulikult polnud eriti vaimustuses ideest neilt igavese energia allikas ära võtta. Päris omapäi muidugi ei oldud, igat gruppi saatis instruktor, võistlejad varustati GPS tracker-itega ja ka raadioside oli täitsa olemas. Kaduma keegi ei läinud. Nii veedeti metsas kaks ööd ja päeva. Toitlustamisega tuli ise hakkama saada. Osalejad said Eesti päritolu 24 tunni toidupakid, sisu lõuna- või õhtusöögiks moondamisega pidi ise toime tulema. Mõned väliskülalised ütlesid küll toidupakkide sisu olevat, hm, veidra maitsega, aga sellest hoolimata nälga keegi ei jäänud.
Suur finaal saabus viimase laagripäeva hommikupoolikul kui lõpuks avastati vanast karjäärist peitupugenud pahalased ja loomulikult ka igavese energia allikas suure sinise potsiku kujul. Pahad osutusid vintskeks vastaseks ega tahtnud sugugi alla anda, kuid see neid eriti ei päästnud. Suur sinine potsik leiti üles kuid… mida polnud, see oli see va enenrgiaallikas, mida oli mitu päeva mööda metsi taga aetud. Selle asemel oli tünnikeses põnev paber, millest võis järeldada järgmist: pahad on siiski suutnud energiaallika Eestist välja smuugeldada ning asub see ilmselt Lätis. Seega toimub järgmine Baltic Guard Lätis.
Ja oligi enam-vähem kõik. Järgnes sõit tagasi Kirnale, kus toimus pidulik laagri lõpetamine, mille järel said osalejad sõita koju, rikkamad kogemuste ja uute sõprade võrra.
GUNNAR VASEMÄGI
