Hooldekeskuse juht on Põltsamaa Kodu tegevusega rahul

Ülemöödunud aasta novembris alustas Põltsamaal tegevust Lõuna-Eesti Hooldekeskuse uus moodne hooldekodu, kus kohti kokku 150 inimesele. Põltsamaa Kodu on üle pooleteise aasta tegutsenud ning nii hooldekodu personal kui kliendid oma töö- ja elutingimustega ningi majas toimuva tegevusega igati rahul. Hooldekoduga on rahul ka Põltsamaa Kodu omanik Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhatuse liige Vambola Sipelgas.


Kas hooldekodu täitus piisavalt kiiresti? Kui suur on hoolduskoha maksumus?

Põltsamaale rajatud hooldekodu on hästi käima läinud. Kaadrivalik õnnestus, teenus toimib hästi ning hooldekodu klientidelt ja ka hooldekodu tellijatelt oleme saanud positiivset tagasisidet. Tegelikult lootsime, et Põltsamaal hoolduskohad isegi natuke kiiremini täituvad. See on täiesti loomulik, et Põltsamaa piirkonnas sellise hoolduskohtade arvuga hooldekodu kiiresti täitus. Vajadus hooldekodu järele Põltsamaa piirkonnas oli väga tõsine.

Hoolduskoht kahekohalises toas maksab 715 eurot. Selline hoolduskoha hind kehtib kõigis Lõuna-Eesti Hooldekeskusele kuuluvates hooldekodudes. Kui keegi hoolealustest elab üksi kahekohalises toas, siis sellise hoolduskoha maksumus on juba kokkuleppe küsimus. Paraku peame me hoolduskoha hinda tuleval aastal mõne protsendi võrra tõstma, et katta ära kõik hooldekodu majandamisega kaasnevad kulutused.

Oleks ka mujale Jõgevamaale mõistlik hooldekodu rajada?

Ka mujal Jõgevamaal on vajadus täiendavate hoolduskohtade järele. Jõgeval on küll Elukaar, kuid hoone on ehitatud veel sootuks teistsugusel ajal ja tulenevalt tollasest ehituse kvaliteedist ei pea see maja kuigi hästi sooja ning üldpinnad võrreldes hoolealuste kasutuses olevate tubade pindadega on liiga suured. Vajadus hoolduskohtade järele on nii Jõgeva kui Mustvee piirkonnas täiesti olemas. Meile on välja pakutud hooneid nii Jõgeval kui Tormas. Paraku on nendes piirkondades välja pakutud vanad hooned, mille renoveerimine on liiga kallis.

Lubasite aasta tagasi, et alustate tänavu Türile hooldekodu rajamisega. Kas töö juba käib?

Üsna pea alustame Türile erihoolekande teenuse osutamiseks uue hoone rajamist. Koos tavahooldusele mõeldud kohtadega saab Türil olema kokku 100 hoolduskohta. Lõuna-Eesti Hooldekeskusel on olemas 4,6 hektari jagu maad keset Türi linna Staadioni tänava kõrval paigas, kuhu hooned ehitame. Koostöös riigiga rajame partnerluse korras kaheksa maja viide kohta erihoolekannet vajavate klientide jaoks. Need hooned peame aastaga valmis saama. Erihoolekande teenuse osutamiseks rajame hooned veel Kosele, Rahingele, Antslasse ja Veriorale. Platsitööd nende rajamiseks on neljas kohas juba käimas.

Kui palju on Lõuna-Eesti Hooldekeskusel hoolduskohti kokku?

Praeguse seisuga on meil Eesti erinevates paikades kokku 700 hoolduskohta. Järgmise aasta lõpuks plaanime üle Eesti käiku anda 1100-1150 hoolduskohta ja edasi liigume sellises tempos nagu meie rahaline olukord ja suutlikkus võimaldab. Lõuna-Eesti Hooldekeskusel on perspektiivis rajada üle Eesti 2700 hoolduskohta, aga kui suures mahus ja millal täpsemalt me selle plaani realiseerida suudame, seda me veel öelda ei oska. Kokkulepped erinevate omavalitsustega niisuguses mahus plaani ellu viimiseks on olemas.

Millisena näete oma edasist tegevust Põltsamaa hooldekodus?

Eestis ei ole puudust haigetest ja abivajavatest inimestest. Abivajajaid on meil väga palju, kuid suur hulk abi vajavatest inimestest tulenevalt nende maksejõuetusest kahjuks hoolekandeastutustesse ei jõua. Paraku on meil puudu maksuvõimelistest inimestest. Ei ole raha peredel ega omavalitsustel, et nende teenuste eest maksta. See on äärmiselt valus probleem ja aina valusamaks muutub. Hoolekandeasutustes töötavate inimeste palgasurve on väga tugev, aga hoolduskoha maksumust tõsta on ülimalt keeruline, sest see võib hoolduselt ära viia osa inimestest, kes veel teenuse eest tasuda suudavad. Mina ei näe selle probleemi lahendamiseks muud võimalust kui riigi sekkumist. Esimese sammuna tuleks mõelda sellele, et noored inimesed ehk siis maksumaksjad Eestist ära ei läheks. Maksupoliitika kaudu tuleks soodustada noorte inimeste ja perede toimetulekut. Ei ole ju normaalne, kui Eesti maksumaksja rahakoti arvelt hariduse saanud noored lähevad Eestist ära ja neist saavad hoopis teiste riikide töötajad ja maksumaksjad. See probleem ei puuduta ainult hoolekandeasutusi, vaid ka pensionite välja maksmine muutub vananeva elanikkonnaga ühiskonnas aina keerulisemaks.

Oma edasise tegevuse arendamisel Põltsamaal nagu ka igal pool mujal püüame arvestada kilentide soovidega.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus