Hooandja toel ilma otsa

IMG_8535

Eri kultuuriruumidest pärit loomeinimeste kohtudes sünnib ikka midagi põnevat. Jõgeval kasvanud noor pärimusmuusik Tanel Sakrits ja tema kursuseõde Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiast, Henrika Trave, on võtnud nõuks lennata tuleva aasta jaanuaris Uus-Meremaale, kus toimub ülemaailmsesse Ethno võrgustikku kuuluv pärimusmuusikalaager. Hooandja platvormi kaudu saavad Taneli ja Henrika reisi toetada ka kõik Jõgevamaa kultuurihuvilised.


Muusikalaager, milles Tanel ja Henrika osaleda soovivad, leiab aset 20.-29. jaanuarini Waiheke saarel Piritahi Maraes, mis on Uus-Meremaa põlisrahva – maooride – traditsiooniline kooskäimiskoht. Laagrisse on oodata noori muusikuid teistestki riikidest: Ghanast, Tongalt, Kongo Demokraatlikust Vabariigist, USA-st, Rootsist, Indiast, Tšiilist, Austraaliast, Hollandist ja Prantsusmaalt. Enamik osalejaid on siiski kohapealt, st Uus-Meremaalt.

Mõte Uus-Meremaale minna tekkis Tanelil ja Henrikal tänavu suvel, kui nad tutvusid sealse Ethno võrgustiku laagri korraldaja Jeremy Hantleriga. Tanel kohtus temaga esimest korda juba tänavuses Rootsi Ethno laagris, ent Jeremy oli kohal ka Viljandi lähedal Kõpus peetud Eesti Ethno laagris. Seal sai temaga tuttavaks ka Henrika.

“Jeremy rääkis meile mõttest viia Ethno võrgustik ka Uus-Meremaale ja meie Henrikaga võtsime sellest mõttest kõige rohkem tuld. Oktoobri alguseks hakkasid asjad juba kuju võtma ning Uus-Meremaa esimesse Ethno laagrisse minek täitsa võimalikuna tunduma,” sõnas Tanel Sakrits.

Tema sõnul õpitakse laagris üksteiselt uusi muusikapalu, musitseeritakse koos ja antakse kontserte.

“Ka meie saame teiste maade noortele muusikutele mõned eesti lood ja tantsud õpetada. Saanud teisel pool maakera mõned sõõmud eesti kultuuri “maitsta”, hakkab ehk mõnigi laagriline Eesti vastu nii palju huvi tundma, et seab sammud siiapoole,” sõnas Tanel.

Reisikulude katmiseks on tema ja Henrika ise raha kõrvale pannud, aga tudengi rahakott pole ju kunagi ülearu paks. Noorte reisiplaanile pani teatud summaga õla alla kultuurkapital, ent toetust otsustati küsida ka Hooandja platvormi kaudu. Sinna panid Henrika ja Tanel üles vahva videoklipi, milles selgitavad teineteist intervjueerides, mida pärimusmuusika neile tähendab ja miks nad Ethno laagrisse minna soovivad. Sõna saavad ka nende õppejõud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiast, Villu Talsi ja Juhan Suits, aga ka Jeremy Hantler. Annetajatele lubavad noored mitmesuguseid kingitusi alates igavesest tänust ja videotervitusest kuni CD-plaadi ja kodukontserdini.

Alustas Jõgeval

Ehkki 17. detsembrini, mil annetuste tegemise aeg täis tiksub, on veel veidi aega, on Henrika ja Taneli poolt sihiks seatud 800 eurot nende suureks üllatuseks tegelikult juba koos, ent iga lisaeuro muudab nende reisi Uus-Meremaale ja tagasi ju natuke lihtsamaks. Nii et annetused on Hooandja platvormi vahendusel endiselt oodatud. Lähemat infot Uus-Meremaa projekti kohta saab aadressilt http://www.hooandja.ee/projekt/eesti-parimuskultuur-maailma-loppu#tab-3-tab .

“Esindan Uus-Meremaal muidugi Eestit, samuti Viljandi kultuuriakadeemiat, aga kõige rohkem siiski Jõgevat ja Jõgevamaad, sest see kant on minu kodukoht, kus ma juba maast-madalast tegutsenud olen. Räägin ka teisel pool maakera Jõgevast ja siinsetest tegemistest,” kinnitas Tanel Sakrits.

Pärimusmuusika “pisiku” sai ta külge juba Jõgeva muusikakoolis õppides. Tema erialaõpetaja Eha Niglas on ju tuntud pärimusmuusika edendaja ning ka Tanel hakkas tema juhendamisel ansamblis rahvamuusikat mängima. Selle ansambli n-ö jätk kannab nüüd Tuustari nime ja see nimi on päris tuntud.

“Tänu Ehale käisime rahvamuusikaansambliga mängimas Viljandi folgil, Tartu tantsuklubis, laulu- ja tantsupidudel ning mujal,” meenutas Tanel.

Kui muusikakoolis õppis ta akordioni, siis hiljem avastas ta enda jaoks sellise toreda pilli, nagu mandoliin. Seda on ta ka Tuustari ridades mänginud.

Kui Tanel 2011. aastal Jõgeva gümnaasiumi lõpetas, suundus ta Tartu ülikooli klassikalist filoloogiat õppima, ent ajapikku selgus, et see pole see, millega ta elu lõpuni süvitsi tegelda tahaks. Nii läks Tanel kolme aasta pärast hoopis kaitseväkke. Sealses orkestris hakkasid kolleegid-muusikud teda “tagant torkima”, et ta Viljandi kultuuriakadeemia sisseastumiskatsetele läheks. Ja 2015. aastal saigi ta akadeemia pärimusmuusika osakonda sisse.

“Viljandi kultuuriakadeemias õppides tunnen end tõesti n-ö omas elemendis. Saan põhjalikult tegelda muusikaga ja puutun kokku teiste heade muusikutega. Väärtustan väga oma erialaõpetajat Villu Talsit, sest enne Viljandisse õppima minekut olin mandoliinil iseõppija. Kuigi ka ise on tore muusikaga tegeleda, meeldib mulle, kui on vahepeal keegi, kellega asju arutada,” sõnas Tanel ja lisas, et Viljandi kultuuriakadeemias on veel palju-palju head. Sealt saadakse kaasa laiem arusaam pärimusmuusikast ja esivanemate kultuurist.

Henrika ja Merkel

Praegu musitseerib Tanel mitmes koosseisus, näiteks MandoTrios, mis koosneb, nagu nimigi viitab, kolmest mandoliinimängijast. Koos Saaremaalt pärit Henrikaga, kelle põhipillideks on torupill ja plokkflöödid, on Tanel mänginud Henrika Tudengitrios ning trios Markus&Sakrits&Trave. Henrika muusikukarjääri üheks eredamaks hetkeks oli see, kui ta tänavu septembri lõpus esines Kadrioru lossi õhtusöögile saabuvatele Euroopa Liidu riikide tippjuhtidele (nende hulgas oli ka näiteks maailma mõjukaimaks naiseks peetav Angela Merkel).

Mitmesuguseid muusikalaagreid hindavad kõrgelt nii Henrika kui ka Tanel.

“Omal ajal olid minu jaoks väga olulised Jõgeval korraldatud pärimusmuusika laagrid. Eha Niglas kutsus sinna ka mujalt pärit õppejõude ja noori muusikuid,” meenutas Tanel. “Kooliajal ja hiljem on saanud olla ka mitmesugustes koorilaagrites. Eesti 2008. aasta Ethno laagris osalemine jättis minusse kustumatu jälje ja arusaamise, kui elav ja toimiv ja ilus on pärimusmuusika. Ka tänavu suvel järjest Rootsi ja Eesti etnolaagris kaasategemine värskendas minu usku selliste laagrite toimumise vajadusse. Koos musitseerimine, olemine ja tegemine aitab tekitada hea mõttevahetuse erinevate kultuuride esindajate, nooremate ja vanemate inimeste vahel. Muusika ühendab. Ja on väga oluline ka kuulata muusikat, rääkida muusikast. Pean senimaani üheks olulisemaks minu muusikamaitset mõjutanud laagriks igasuvist Ranna kooliteatrite suvekooli, kus vabal ajal on kõlaritest ikka lastud “teistsugust muusikat”, mitte seda, mida raadiost või muudest meediakanalitest enamasti tuleb.”

Uus-Meremaa pärimusmuusikalaagris saavad Tanel ja Henrika kindlasti põhjalikumaid teadmisi sealsest muusikakultuurist.

“Praegu tean niipalju, et Uus-Meremaal eksisteerivad kõrvuti põlisrahva, maooride, muusika ning omaaegsete kolonistide sisse toodud muusika. Need kaks suunda on teineteist mõjutanud. Ent Uus-Meremaal on mul kindlasti palju uut avastada,” sõnas Tanel.

Siinses leheloos on korduvalt mainitud Ethno võrgustikku. Selgituseks niipalju, et võrgustik loodi 1990. aastal organisatsiooni Jeunesse Musicales International (see on ülemaailmne mittetulundusühendus, mille peakorter asub Brüsselis ja mille eesmärgiks on arendada noori muusika kaudu) egiidi all. Võrgustik toimib praegu umbes paarikümnes riigis ja neis toimuvad regulaarselt rahvusvahelised noorte muusikalaagrid. Eesti liitus nimetatud võrgustikuga juba varem, Uus-Meremaa saab selle osaks aga alles nüüd. Päris tore, et esimesel Uus-Meremaa Ethnol osaleb ka Jõgevalt pärit noor muusik.

Kui Henrika ja Tanel Uus-Meremaalt tagasi jõuavad, annavad nad kõigi toetajate auks Viljandis tänukontserdi. See saab teoks arvatavasti kevadel.

“Kindlat kuupäeva meil veel paigas pole. Esmalt tuleb ikka Uus-Meremaal ära käia, siis hetkeks end koguda ning seejärel saab ka kontserdi kava paika panna,” ütles Tanel.

Kevadel on lootust teda mingi kollektiivi koosseisus ka Jõgeval esinemas näha.

“Olen avatud ka uutele esinemiskutsetele. Kodukanti on ikka tore musitseerima tulla,” ütles Tanel.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus