Jõgeva sotsiaalkeskuse Elukaar paljud elanikud ootavad erilise rõõmuga laupäeva hommikuid, sest siis tulevad neile külla elupõline ajalooõpetaja, Jõgeva linna aukodanik Eino Veskis ja kauaaegne raamatukogutöötaja Vaike Pärn. Nendega veedetud tunnid aitavad hooldekodus elavatel eakatel end eluga kursis hoida.
Laupäevase vestluse alguseks saab sotsiaalkeskuse teise korruse raamatukogutuba enam-vähem rahvast täis. Tulijaid oleks rohkemgi, aga paljud peavad tervise tõttu oma tuppa jääma. Eino Veskis kõneleb laia ilma ja lähiümbruse viimase nädala sündmustest, Vaike Pärn loeb ette Vooremaa olulisemaid uudiseid.
Ülemöödunud laupäeval, kui siinkirjutaja vestlustunnist osa saamas käis, rääkis Eino Veskis Tammsaare suurromaani “Tõde ja õigus” põhjal vändatavast filmist, aga ka sellest, mis toimus täpselt sada aastat tagasi Peterburis. 8. aprillil 1917 korraldasid iseseisvusmeelsed eestlased seal nimelt rahvarohke demonstratsiooni, nõudmaks Venemaa Ajutiselt Valitsuselt Eestimaa kubermangule autonoomiat.
Eakatele kuulajatele kõneldes on Eino Veskisele toeks paks märkmik, kuhu ta nädala “kuumemate” sündmuste kohta märkmeid teeb. Kõneldes ta neid siiski suurt ei vaata.
“Kui teema läbi kirjutan, siis salvestub see mällu juba iseenesest,” ütles Eino Veskis. Mälu üle 85aastane mees ei kurda.
Kiikasin Veskise lahkel loal tema märkmikku ja leidsin, et varasematel kohtumistel on ta Elukaare rahvale rääkinud näiteks Süüria sündmustest, presidendivalimistest Eestis, USAs ja Prantsusmaal, meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi eluloost, haldusreformist ja omavalitsuste ühendamisest, omaaegsest meisterlüpsjast Leida Peipsist (tal oli hiljuti 80. sünnipäev), aga ka Eesti tänavustest esindajatest Eurovisiooni lauluvõistlusel.
Vürtsiks anekdoote
Eino Veskisel on huvitavaid lugusid rääkida ka omaenda pikast ja keerulisest elukäigust..
Ning huvitavaid lugusid on tagataskus kuulajatelgi. Aino Jõgar on näiteks pärit Torma vallast ja olnud tihedates sidemetes akadeemik Ariste perekonnaga.
“Ja kui Alide Kõiv, kes juba üle üheksakümne, oma elust jutustama hakkaks, siis läheks lugu õige pikale,” ütlesid teised naised.
Asjalike juttude vahele pikib Eino Veskis teemakohaseid anekdoote. Räägitakse aga ka elu kurvemast poolest. Vaike loeb Vooremaast peale uudiste ette surmakuulutusi. Et need eakaid kuulajaid huvitavad, selles pole midagi imelikku.
Vaike Pärn on hooldekodus lehti ette lugemas käinud juba kaheksateist aastat. Pärast abikaasa surma tundus elu talle natuke tühjana ja ta leidis endale sellise väljundi. Ta käib korrastamas ka hooldekodu raamatukogu. Peale ajalehtede loeb Vaike ette raamatuid. Ettelugemine on eriti vajalik neile, kel silmad enam ise lugeda ei võimalda. Lähiajal on Vaikel plaanis ette lugema hakata Ago Pärtelpoja raamatut “Emajõe ääres kasvanud”. See kõneleb legendaarsest tartlasest Evald Roomast ehk onu Eskimost, kes käivitas esimese eestlasena jäätise toomise.
“Loodame, et Tähte laenab meile seda raamatut,” ütles Vaike Pärn. Tähte Pärtelpoeg on nimelt Ago Pärtelpoja ema, kes elab juba mõnda aega Elukaares. Loomulikult on poeg ka talle oma raamatu kinkinud ja nüüd siis hakatakse seda usinasti lugema.
Sisukas aeg
Eino Veskis nii pika Elukaares käimise staažiga kiidelda ei saa, kui Vaike Pärn, ent paar-kolm aastat on temagi hooldekodu külastanud. Ta leiab, et see on väga tore vaba aja sisustamise viis. Otse loomulikult meeldivad tema külaskäigud ka hooldekodu elanikele
“Kunagi käisin igasugustes kultuurikeskuse juures tegutsevates ringides: võimlemisringis, koduloo- ja usundilooringis. Aga nüüd pole see paraku enam võimalik. Seepärast on väga tore, et Eino ja Vaike kohapeal meie vaimu virgutamas käivad,” ütles Eha Laud.
See, kui inimene on kõrgesse ikka jõudnud ja kui tal on tervisehädad, ei tähenda veel seda, et ta ümbritseva elu vastu huvi ei tunneks. Maailma asjadega kursis olemise võimalus teeb elu elamisväärsemaks.
RIINA MÄGI
