Möödunud neljapäeval 14. juulil oli Pajusi vallas põllumajandusühistule Pajusi ABF kuuluvas Sopimetsa külas asuvas 300 tonnise mahutavusega koresööda hoidlas põleng, mille tulemusena hävis nii hoidlas hoiul olnud hein kui ka hoone. Pajusi ABFi juhataja Lembit Paali sõnul ei oska tema aimata, kust on läinud liikvele jutt selles hoidlas olnud heina isesüttimise kohta.
Keegi ei märganud suitsu
Neid jutte levitavad inimesed, kes polnud ise eelnevalt kohapeal käinud ja kes pole tegeliku olukorraga kursis. Lembit Paali sõnul on kummaline kommenteerida avalikus inforuumis neid sündmusi, millest inimesed ise täpsemat ülevaadet ei oma. Sopimetsa heinaküünis käis eelmisel ja üle-eelmisel päeval enne põlengut neli inimest. Mitte keegi neljast inimesest ei märganud kummalgi päeval küünis suitsu ega heina kuumenemist.
Paal ütles, et iseenesest ei juhtu maailmas eriti midagi ja polnud ka Sopimetsa heinaküünis mingit isesüttimist. Veel eelneval päeval enne põlengut käis Lembit Paal küüni juures ehitusfirma esindajaga, sest küünil vajasid väljavahetamist katuse harjalauad. Seetõttu ronis ta ise heinavirna otsa ega tundnud seal mingit suitsulõhna ega tajunud kusagil, et hein oleks tavapärasest soojem olnud. Kui keegi väitis telekaamera ees, et tundis seal hapukat lõhna, siis Paali kinnitusel sellist lõhna seal ei olnud.
Põllumajandusühistu juht on veendunud, et põlengu põhjustas kellegi kuri käsi. Varem toimunud heinahoidlate põlengu põhjuseid uurides on lõpuks jõutud alati selgusele, et need on alguse saanud kas hooletusest või kellegi pahatahtlikkusest.
Kahjuks polnud see esimene küünipõleng Pajusi ABFi ega ümbruskonna põllumeeste jaoks. Kaheksateist aastatat tagasi, 1998. aastal langes tuleroaks Pajusi ABFi Pajusis asunud heinaküün. Hiljem toimus põleng ühes Aidu külas asunud heinaküünis, kus Pajusi ABF oli ainult küüni rentnikuks. Ka nende küünide puhul jõuti järeldusele, et seal polnud tegemist isesüttimisega.
Virn põles pealt lahtise leegiga
Esimesena Sopimetsas aset leidnud tulekahju paika kohale jõudnud Pajusi ABFi tootmisjuht nägi, kuidas heinavirn põles pealt lahtise leegiga. Põlengu tulemusena hävis 270 tonni heina. Põllumajandusühistu juhi sõnul heina neil enam ilmselt teha ei õnnestu.Tänavu suvel oli heinavarumine omamoodi õnnemäng, sest selleks tuli leida võimalus vihmasadude vahelisel ajal. Nii peavad nad lihtsalt rohkem silo tegema. Kindel on see, et loomad nälga ei jää, sest Sopimetsa küünis hoiul olnud heinakogus on küllalt tagasihoidlik võrreldes Pajusi ABFi põllumeeste varutava üldise söödakogusega.
Samas on kahju, et ettevõttel nüüd enam heinavaru ei ole. Võimalusel plaanitakse natuke heina osta, näiteks mõnelt talunikult. Kui lüpsikari on täies ulatuses segusöödal, siis heina on vaja just noorloomadele. Ka küün hävis kahjutules täielikult ja selle peab nüüd nullist üles ehitama. Uue küüni ehitamine maksab umbes 150 000 eurot. Juba mitmel viimasel aastal on Pajusi ABFis vaetud võimalust noorkarjalauda ehitamiseks Sopimetsa külla. Kohavalik Sopimetsa kasuks otsustati nüüd kahjutules hävinud küünist tulenevalt. Viimased sündmused on kulgenud liialt kiiresti ja nii kaaluka otsuse langetamiseks nagu noorkarjalauda ehitamine koos sinna juurde plaanitava koresöödahoidlaga vajab rohkem aega järelemõtlemiseks. Sellel aastal lauda ehitamiseni kindlasti ei jõuta.
TOOMAS REINPÕLD
