Möödunud nädalal toimunud grafitilaagris, mis oli korraldatud linnalaagrina, tegid paarkümmend Jõgeva valla ja linna noort Jõgeva aleviku vanale tuletõrjedepoole seinamaalinguid. Tegeldi ka spordiga, mängiti seiklusmänge, õpiti ohutult liiklema ja leiti aega veel paljuks muuks.
Linnalaagris ööbitakse kodudes, päeval aga tegutsetakse koos. Grafitilaager toimus valla noorsootöö vanemspetsialisti Monika Maasingu, Jõgeva linnavalitsuse noorsootöö peaspetsialisti Ülle Ottokari ja noorsoopolitseinik Kersti Raiküla koostöös. Laagri korraldamisse ja läbiviimisse oli kaasatud ka Jõgeva aleviku kogukond ning hulgaliselt vabatahtlikke. Naljaga pooleks tunnistasid noorsootöötajaid, et viie päeva jooksul käis laagris rohkem juhendajaid kui lapsi. Iga päev tegeldi seinamaalinguga, aga noored arendasid ka oma sotsiaalseid oskusi. Koos seati paika laagri reeglid, ise valmistati lõuna- ja õhtusööki, koristati ning iga päeva lõpus pandi koos juhendajatega suurele plakatile kirja, mida uut oli teada saadud. Loomulikult leiti laagrist ka hulgaliselt sõpru.
Õpetlik kogemus
“Grafiti ei ole seinasodimine, vaid sotsiaalne eneseväljenduse viis,” rääkis laagri üks korraldajatest Ülle Ottokar. Kunstnikust noorsootöötaja sõnad ei jäänud pelgalt teooriaks. Laagri kolmanda päeva hommikul ootas noori ees ebameeldiv üllatus. Nende seinamaalingud olid saanud öö jooksul täiendust kolme ebaseadusliku grafitiga, mida võib nimetada ka sodimiseks, sest pimeduses tegutsenud spreipiserdajatel selleks luba ei olnud.
“Laagrilised tegid kolm maali, need olid legaalsed, sest meie tegevus oli eelnevalt omavalitsuse ja hoone omanikuga kooskõlastatud,” selgitas Ülle. “Kui noorel on tahtmine grafitit teha, siis on selleks mitmeid võimalusi. Näiteks on Jõgeva linnas rulapark, tuleb ainult noortekeskusest või kunstikoolist luba küsida,” lisas ta.
Ühise nõupidamise tulemusel otsustasid noored, et katavad ebaseaduslikest lisanditest kaks ning jätavad ühe alles kui näite lubamatust sodimisest.
Vajalikud oskused liikluses
Kuna laagrilistel oli võimalik „noortekast“ jalgrattaid laenata, siis otsustas noorsoopolitseinik Kersti Raiküla arendada loengute pidamise asemel laagriliste võimeid. Igal hommikul alustati linna noortekeskuse juurest rattasõitu, et aleviku liiklusohutuse õpperajal oma sõiduoskusi lihvida.
“Harjutasime ratastel liikluses vajalikke oskusi, nagu pidurdamine, aeglaselt sõitmine ning vajadusel ka kiirem sõitmine,” rääkis noorsoopolitseinik. Kersti sõnul võis slaalomiraja katsete põhjal näha, et üsna sageli ei tunnetata ratta pidureid. Nii ei suutnud mõned ettenähtud joone taga peatuda, vaid sõitsid sellest üle, või siis pidurdati liiga äkki ning kaotati ratta üle kontroll.
“Nüüd mõistavad noored paremini, miks ei tohi tänaval kihutada. Kui pidureid kasutada ei oska, siis võib õnnetus juhtuda,” nentis Kersti.
Slaalomiraja tegid põnevaks lendavaid taldrikuid meenutavad vilkuvad tähised. “Noortele meeldivad sellised lahedad vidinad. Nad tahavad alati aidata neid kanda ning uurivad, kas neist võib üle sõita,” muigas Kersti. Tema sõnul on tähised nii tugevad, et neist võib isegi autoga üle sõita.
10–15 aasta vanusel jalgratturil peab olema vastav luba. “Selleks on vaja laialdasemat teavitust, et asjaosalised teaksid, kus on Jõgeval võimalik lube taotleda. Mõnedes koolides õpetatakse ja autokoolide juures saab ka eksameid teha. Kuid see on lisakohustus, mis nõuab nii õpetajalt kui noortelt mitu kuud tööd,” sõnas Kersti. Jalgrattaluba on kahtlemata vajalik dokument ning seda tuleb sõites alati kaasas kanda. “Luba kontrollitakse ja kui see on kodus sahtlis, siis ei ole sellest kasu. Kui nii on juhtunud, siis oleme andnud noorele liiklejale võimaluse see kodunt ära tuua ja meile näitama tulla või oleme helistanud tema emale. Kedagi loata sõidu pärast alaealiste komisjoni ei saadeta, küll aga on seda juhtunud kiivrita sõidu pärast, kui varasemaid hoiatusi on eiratud,” rääkis noorsoopolitseinik.
Politseinikega kalale
Laagri viimasel päeval käidi aleviku mõispargis kalastamas. Oma sellekohaseid oskusi õpetasid Jõgeva politseijaoskonna piirkonnavanem Jana Õim, väärteomenetleja Gaido Padrik, uurija Rait Saar ja vanemuurija Veiko Kõre.
Laagrilised said õngekomplekti, kus oli tamiil, kork ja konks, õngeridva sai igaüks endale uurijate juhendamisel ise teha. Vapramad proovisid konksu otsa ussikesi ajada, need, kes seda teha ei söandanud, peibutasid kalu maisiga.
Kamba peale õnnestuski püüda kaks ahvenat. Paar pisemat kalapoega lasti tagasi vette. Õnged võisid vastsed kalamehed endale jätta, et hiljemgi õnne proovida.
“Kõik osalejad ja korraldajad olid rõõmsasti kohal ja toimetasid üheskoos, üksteist vajadusel aidates. Meeskonnavaim oli tugev. Noorte tagasiside on olnud üdini positiivne, juba enne laagri lõppu küsiti, kas laager ka järgmisel suvel toimub,” oli Ülle kokkuvõtteid tehes rahul.
Grafitilaagri toimumist toetasid Jõgeva linnavalitsus, vallavalitsus ja maavalitsus ning Jõgeva politseijaoskond.
Nädala tegemised
*Esmaspäeval saadi omavahel tuttavaks. Köögitoimkonnas askeldas Margus Laanisto, kes õpetas lauakatmist ja -kombeid.
*Teisipäeval sisustasid päeva sporditöötubadega Liisu Tähe ja Ailer Mõtsar Jõu ja Tervise seltsist. Treeninguteks kasutati nii mänguplatsi kiikesid kui pinke. Köögitoimkonnas tutvustas teravilju Reine Koppel.
*Kolmapäeval pakkus pööraseid seiklusi Renee Köök. Köögitoimkonna juhendaja Vahur Kukk tutvustas mitut sorti leibasid. Koos keedeti maitsev aedviljasupp. Toidu valmimise ajal õpetas Vahur noortele kitarril paar duuri selgeks.
*Neljapäeval oli aeg terviseloenguks ja võimlemiseks, läbiviijaks Martin Toht. Köögis oli abiks Hardi Perk. Seikluskasvatuse võistlust viis läbi Sirja Ohakas ja vetelpäästevõistluse juures tagasid ohutuse Janar Hannolainen ja Elis Õis.
*Reedel rääkisid veeohutusest Tõnu Vare ja päästeameti päästemeeskond. Kaidi Forostovets Punasest Ristist õpetas esmaabi andma ning kunstnik Robert Suvi tegi Jõgeva alevikus ekskursiooni. Laagri lõpetuseks jagasid kalastamistarkusi Jana Õim, Gaido Padrik, Rait Saar ja Veiko Kõre.
MARGE TASUR
